Uudis
13
veebruar
Tule tööle
Uudis
Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele võib statistikaameti töös 27.01–30.01 esineda tehnilisi tõrkeid.
Uudis
Statistikaamet kutsub ettevõtteid infotundi
22. jaanuaril toimuvas virtuaalses infotunnis tutvustame, millised muudatused toimuvad 2026. aastal andmekogumises ning mida võtab statistikaamet ette halduskoormuse vähendamiseks
Uudis
Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.
Uudis
Rahvastikuteadlane: rahvaloendus on oluline avaliku arutelu küsimus
2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemustest selgub, et 46% Eesti elanikkonnast elab Harjumaal ja keskmine Eesti inimene on ei rohkem ega vähem kui 42-aastane. Mida see aga meie rahvastiku jaoks tähendab, selgub vastvalminud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“.
Uudis
Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.
Blogi
Kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.
Blogi
E-residendid on Eestis loonud üle 30 000 ettevõtte
Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. E-residentsuse programmi eesmärk on teha Eesti majandusruumi suuremaks ja pakkuda välisriikide kodanikele võimalust kasutada e-teenuseid. Muuhulgas saavad nad asukohast sõltumata ja 100% digitaalselt luua Eestis ettevõtte ja seda juhtida. Uurisime lähemalt, milline on e-residentide ja nendega seotud ettevõtete profiil ning millist kasu nad Eestile toovad.
Blogi
Plastireostusel on mitu nägu
Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.
Uudis
Selgusid andmeloo ja infograafika konkursi „Andmepärl 2024“ võitjad
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.
Uudis
Ene-Margit Tiit tähistab oma 90. sünnipäeva
19.-20. aprillil tähistab prof. Ene-Margit Tiit oma 90. juubelit. Sünnipäeva auks toimub Tartu ülikooli Delta õppehoones konverents, Tartu ülikooli ajaloomuuseumis kontsert ning Tartu ülikooli raamatukogus uue raamatu esitlus.
Uudis
Vajad andmenõu? Andmekiirabi tõttab appi!
Statistikaameti missiooniks ja visiooniks on olla andmete kodu, kuhu võib julgesti tulla usaldusväärseid andmeid otsima ja abi küsima. Märtsi lõpus korraldasime andmekirjaoskuse nädala, mille raames sel aastal keskendusime poliitikakujundajatele. Muu hulgas kohtusime paljude ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste esindajatega andmekiirabi-töötoas, et anda ülevaade ja selgem pilt meie rikkalikust andmemaailmast.
Blogi
Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.