Põllumajandusloendus 2020
Mis uuring see on?
Põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust. Aastal 2020 toimub Eestis juba seitsmes põllumajandusloendus.
Mida põllumajandusloendusel küsitakse?
Põllumajandusloenduse nimekirja sattunud majapidamistelt küsitakse 2020. aasta põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri andmed on küsimustikes võimaluse korral eeltäidetud, neid saab kontrollida ja täpsustada.
- Majapidamise juhtimise andmed
Kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja osalemine kutsekoolitustes. - Maakasutus
Maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajanduskultuuri järgi. - Loomade arv, lindude ja mesilasperede arv.
Euroopa Liidus kokku lepitud metoodika järgi kogutakse osa 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeid mooduli abil ainult valikusse sattunud majapidamistelt. Need on tööjõu ja muu tulutoova tegevuse info ning keskkonnaga seotud analüüsiks olulised loomapidamisviisi ja sõnnikumajanduse andmed. Majapidamised jaotatakse majandusliku suuruse järgi kihtidesse ja neist võetakse juhuvalikuga valim. Esindusliku valiku tagamiseks kaasatakse kõige suuremad ja tähtsamad üksused kõikselt.
- Majapidamise tööjõud ja muu tulutoov tegevus
Valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ning muude töötajate tööaeg, majapidamisega seotud muu tulutoov tegevus, majapidamise tööjõu muu tulutoov tegevus väljaspool majapidamist. - Loomapidamisviisid ja sõnnikumajandus
Loomapidamisviisid liigi järgi, sõnniku laotamise meetodid, sõnniku ladustamine.
Uuringuga kogutavate andmetega seotakse põllumajandusameti mahepõllumajandusregistri taime- ja loomakasvatuse andmed, PRIA andmed maaelu arengu jm toetuste saamise kohta ning statistilise ettevõtete registri andmed ettevõtete gruppi kuulumise kohta.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Põllumajandusloenduse korraldamise alus on riikliku statistika seadus, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus nr 1091/2018, Euroopa Komisjoni rakendusmäärused nr 1874/2018 ja 2020/405. Kõik küsimustiku täitmise juhised on küsimustikus.
Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.
Milleks on neid andmeid vaja?
Loendust on vaja põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevusvaldkondade kujundamiseks.
Uuringuga saavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtjad ning rahvusvahelised organisatsioonid põhjalikud ja täpsed andmed põllumajanduse kohta. Teiste uuringutega võrreldes annab põllumajandusloendus üksikasjalikuma ülevaate põllumajandusest ja vaadeldakse majapidamiste kõiki põhilisi tegevusvaldkondi.
Euroopa Liidus on põllumajandusloendusi korraldatud 1970. aastast. Loenduste korraldamine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Parema võrreldavuse tagamiseks on kokku lepitud ühtne metoodika, kogutavad näitajad, nende definitsioonid jm.
Loendusega kogutavaid andmeid on vaja ka Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskusel (Joint Research Centeril – JRC), kes kasutab neid poliitika arendamiseks, teadustöödes, mudelite väljatöötamisel ja mujal.
Kui sageli uuringut korraldatakse?
Põllumajandusloendus korraldatakse kord iga kümne aasta järel. Eelmine loendus toimus 2010. aastal ja järgmine toimub 2020. aasta sügisel.
Kuidas valitakse uuringus osalejaid?
Põllumajandusloendusel (2020) uuritakse põllumajanduslikke majapidamisi (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid), kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, puukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).
Põllumajandusloendusega kogutakse andmeid vähemalt 98% riigis kasutatava põllumajandusmaa (v.a koduaiad) ja 98% loomühikute kohta. Kasutatava põllumajandusmaa hulgas on ka püsirohumaa, kus tehakse ainult hooldusniitmist, kuid mille eest saadakse toetusi.
Statistikaamet koostab 2020. aasta loendusnimekirja registrite (PRIA, mahepõllumajandusregister jm) ja muu info alusel.
Andmeid kogutakse uuringuga ja osa andmeid saadakse otse registritest. Põllumajandusliku majapidamise andmeid küsitakse selle valdajalt, juhilt, valdaja või juhi esindajalt.
Kuidas andmeid kogutakse?
Statistikaamet korraldab põllumajandusloenduse 2020. aasta sügisel. Veebis saab küsimustele vastata 1. septembrist kuni 20. septembrini. Soovitame võimaluse korral vastata veebis, sest siis saab seda teha endale sobival ajal. Küsimustik on aadressil https://estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID-ga.
Nende majapidamiste juhtide või valdajatega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja. Parema teeninduse ja andmete kvaliteedi tagamiseks kõne salvestatakse.
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Statistikaamet avaldab põllumajandusloenduse tulemused veebilehel www.stat.ee statistika andmebaasis 2021. aastal.
Kas põllumajandusloendusel osalemine on kohustuslik?
Riikliku statistika seaduse kohaselt on põllumajandusloendusel vastamine kohustuslik. See on kõiki majapidamisi hõlmav uuring, mistõttu on iga majapidamise vastus väga oluline.
Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?
Telefoniintervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Kõne tehakse alati statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110. Kontrolli statistikaameti küsitleja nime https://www.stat.ee/et/statistikaamet/kontakt.
Andmete kaitse
Loendusandmete kaitsmisel järgitakse rangeid turvanõudeid. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed. Andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult statistika tegemiseks ning avaldatakse üldistatult.
Kust saab põllumajandusloenduse kohta lisainfot?
Andmete esitamise probleemide ja küsimuste korral palume võtta ühendust statistikaameti klienditoega telefonil 625 9100 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).