Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%.

Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,1%. 

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025. aasta veebruariga kahanes töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 0,8%, kuid müük ekspordiks vähenes 5,2%.

Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine

Tarbijahinnaindeks jäi märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.

Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit enim elektri 14,1% hinnalangus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid diislikütuse 26,8% ning bensiini 14,2% hinnatõus. Toidukaupade kuise hinnalanguse taga on peamiselt köögivilja 2,6%, kohvi 6,1% ning või 13,3% odavnemine.

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes veebruaris 8%

Kaupade eksport vähenes tänavu veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, import aga suurenes 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus. 

Eesti päritolu kaubad moodustasid tänavu veebruaris koguekspordist 61% ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra. Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu.

Veebruaris imporditi kaupadest kõige rohkem mineraalseid tooteid (14% koguimpordist), elektriseadmeid (13%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Võrreldes 2025. aasta veebruariga kasvas enim ehk 38 miljoni euro võrra (17%) elektriseadmete, sh akude sissevedu. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite, sh raudteevagunite import (17 miljoni euro võrra ehk 8%). 

Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%

Ehitushinnaindeks tõusis 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.

Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga tõusid kulutused materjalidele 2,5%, tööjõukulud ja kulud masinate kasutamisele 1,2%. Ehitushinnaindeksi tõusu panustas materjalide hinnatõus mahuliselt 75%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga 0,3% ja võrreldes mulluse esimese kvartaliga 2,2%.

Märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 7%

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 975 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 7%. Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mõjutasid märtsis enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus.

Selle aasta veebruariga võrreldes suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügimaht 15%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kasvas müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee

Foto: Shutterstock