Lõimumine
Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal.
Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama.
Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade
- hariduse omandamist;
- tööhõives osalemist;
- sotsiaal-majanduslikku toimetulekut;
- elamistingimusi.
Lõimumisstatistika näitajad aitavad hinnata, milline on teisest rahvusest inimeste elu Eestis ja kui sidus ning tolerantne on ühiskond. Lõimumisnäitajad on teiste valdkondade statistika osa.
Kui lõimunud on Eesti ühiskond?
Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Aga milline on teistest rahvusest elanike informeeritus Eestis toimuvast? Kui palju suhtlevad omavahel erinevad Eestis elavad rahvused? Muu hulgas sellistele küsimustele vastab kultuuriministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud juhtimislaud Sidus Eesti.