Ukrainlased Eesti tööturul

Venemaa kallaletung Ukrainale on sundinud miljoneid ukrainlasi oma kodust ja kodumaalt lahkuma. Paljud neist on leidnud uue elukoha Eestis. Sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset, mis annab õiguse Eestis töötada. Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, kas ja millise töö on ajutise kaitsega Ukraina põgenikud ja teistel alustel (elamisluba, lühiajaline töötamine jm) riigis viibivad Ukraina kodanikud leidnud.

Andmed isikute kohta pärinevad rahvastikuregistrist ja töösuhte olemasolu kohta töötamise registrist. Andmete kogumise metoodikaga saab lähemalt tutvuda lehekülje lõpus.

Allolevad joonised näitavad, kuidas tegutsevad Eesti tööturul ajutise kaitse saanud ning teistel alustel Eestis viibivad Ukraina kodanikud.

Hõiveseisund

Joonis näitab 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste ajutise kaitse saanud ja kõigil alustel Eestis viibivate Ukraina kodanike jagunemist hõiveseisundi ja soo järgi.

Ametiala

Joonisel on kuvatud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike jagunemine ametiala pearühma järgi protsentides. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Tegevusala

Joonisel on toodud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike jagunemine tööandja põhitegevusala järgi protsentides. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Töötatud päevade arv

Joonisel on näidatud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike jagunemine kehtival töökohal töötatud päevade järgi protsentides. Arvestatud on peamise töösuhte kestust päevades. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Maakond

Kaardil on maakondade (Tallinn eraldi) kaupa kuvatud:

  • tööga hõivatud Ukraina kodanike arv
  • tööga hõivatud ajutise kaitsega Ukraina kodanike arv
  • kõigi Ukraina kodanike osatähtsus piirkonna hõivatutest protsentides
  • piirkonnas tööga hõivatud ajutise kaitsega Ukraina kodanike osatähtsus kõigist hõivatud ajutise kaitsega Ukraina kodanikest protsentides

Haridus

Joonisel on toodud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike jagunemine kõrgeima omandatud haridustaseme järgi protsentides. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Keskmine palk tegevusala järgi

Joonisel on kuvatud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike keskmine brutokuupalk eurodes tööandja põhitegevusala järgi. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Palgavahemikud

Joonisel on toodud 15–74-aastaste ja 20–64-aastaste töötavate ajutise kaitse saanud ja kõigi Ukraina kodanike jagunemine palgavahemikesse protsentides. Palgavahemike aluseks on keskmine brutokuupalk eurodes. Võrdluseks on toodud ka kogu tööturu näitaja.

Metoodika

Ukraina kodanikud on jaotatud kolme gruppi vastavalt Eestis viibimise alusele.

  1. Ajutise kaitse saavad taotleda sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed (ajutise kaitsega isikute seas on ka teiste riikide kodanikke). Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega sõjapõgenikud saavad sarnased õigused, nagu on Eesti elanikel, näiteks õiguse siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.
  2. Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus. Elamisluba võib olla tähtajaline või pikaajaline.
  3. Lühiajalised töötajad on välismaalased, kes viibivad seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase ajavahemiku jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui välismaalane töötab õpetaja või õppejõuna, tegeleb teadusliku tegevusega, töötab tippspetsialistina või iduettevõttes. Lühiajalise töötamise saab registreerida hooajatööna kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Andmed ajutise kaitse saanud inimeste kohta pärinevad rahvastikuregistrist. Elamislubade andmed saame elamislubade ja töölubade registrist ning lühiajalise töötamise info välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust. Andmed töösuhte olemasolu kohta pärinevad töötamise registrist.

Andmed töötute kohta pärinevad töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist.

Keskmise brutokuupalga arvutamisel on kasutatud töötamise registri ja maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisade 1 ja 2 andmeid. Täpsema metoodika leiab siit: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/21101.

Töötamisena arvestatakse joonistel näidatud kuupäeval kehtinud töösuhteid. Andmeid uuendame edaspidi regulaarselt.

Kuigi ühel inimesel võib olla mitu töösuhet, on igaühe kohta leitud peamine töösuhe. Otsustamise aluseks on esmajärjekorras töötamise liik (eelistatud on tööleping ja sarnased lepinguliigid), seejärel lepingu tähtaeg (eelistatult tähtajatu), koormus (eelistatult suurem) ja staaž (eelistatult pikem).

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!