Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets.

Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast väljapoole jääva Harjumaa keskmine palk oli mõnevõrra madalam, 1957 eurot,“ ütles Vaikmets.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Kõrgeim keskmine palk 2025. aastal oli info ja side tegevusalal (3651 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3338 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2948 eurot). 

Madalaimat keskmist palka teenisid möödunud aastal majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajad (1333 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajad (1379 eurot). „Samas oli neis valdkondades näha siiski väikest palgakasvu, vastavalt 5,4% ja 5%. Suurim palgakasv oli energia sektoris (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas), kus palgakasv oli 9,3% ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (7,4%),“ sõnas juhtivanalüütik. Vaikmets lisas, et palk tõusis ka sellistes suurtes valdkondades nagu töötlev tööstus (7%) ja kaubandus (4,9%). Sektorite üleselt oli palgakasv 5% lähedal. 

Palgatöötajaid oli mullu kokku 592 126, mida on 1% vähem kui aasta varem. Kõige enam töötas 2025. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal  – 100 617 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 87 600 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 49 000 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2025. aastal 1724 eurot, mis on ligi 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Trend mediaanpalga puhul on sama nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.
 

Mullu neljandas kvartalis oli keskmine palk 2155 eurot

2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui aasta varem samal ajal. „Nii nagu 2025. aastal tervikuna, teenisid ka neljandas kvartalis keskmisest oluliselt kõrgemat palka (üle 3000 euro) info ja side, finants ja kindlustuse ning elektrienergia tegevusaladel töötavad inimesed,“ tõdes ta.

Kõrgeim keskmine palk 2025. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas (2 506 eurot), madalaim aga Valga maakonnas (1 615 eurot).

„Vaadates inimeste töökohti asukoha järgi, selgub, et 55% töökohtadest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale ning 14% Tartumaale,“ sõnas juhtivanalüütik ja lisas, et alates 2021. aastast on olnud olukord suuresti muutumatu. „Tallinnasse ja Harjumaale koondumine on toimunud juba pikemat aega, kuid on märgata, et viimastel aastatel on vähenenud töötajate arv Ida-Virumaal,“ selgitas ta.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud. 

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht mitte palgatöötaja elukoht. Aasta andmed leiab siit ja kvartali andmed siit.

Andmed on avaldatud 5.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud palga ja tööjõukulu valdkonnalehel. 
 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock