Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

  • rahvaarv aastavahetusel;
  • loomulik iive ja rändesaldo;
  • erinevad kordajad, nt
    • sündimuskordajad;
    • suremuskordajad;
    • oodatav eluiga;
    • demograafiline tööturusurveindeks;
    • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

  • sugu;
  • vanus;
  • elukht;
  • rahvus;
  • haridus
  • kodakondsus;
  • sünniriik;
  • põlisus;
  • rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb?

1 369 995
-0,3%
Loomulik iive -5 053
10,9%
Rändesaldo 1 374
-90,1%
Meeste oodatav eluiga 74,5
1,2%
Naiste oodatav eluiga 83,1
0,9%
Sündide arv 9 690
-11,5%
Surmade arv 15 756
-1,5%
Asustustihedus 31,5 elanikku km² kohta
-0,3%
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi | 2025
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga | 2005 – 2025
Mehed ja naised
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
2012 1 325 217
2013 1 320 174
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018 1 319 133
2019 1 324 820
2020 1 328 889
2021 1 330 068
2022 1 331 796
2023 1 365 884
2024 1 374 687
2025 1 369 285

Uudis

Tartu ülikooli geograaf Kadi Kalm: statistikaameti andmed aitavad uurida täiesti uusi nähtusi

Statistikaameti andmed võimaldavad vaadata pikalt ajas tagasi ja võtta vaatluse alla kogu rahvastikus toimunud muutusi. Samal ajal loovad üha juurde tekkivad uued ja detailsemad andmed võimaluse uurida selliseid rahvastikku puudutavaid uusi nähtuseid, mida veel uuritud ei ole. Nii leiab Tartu ülikooli inimgeograafia  ja regionaalplaneerimise õppetooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm, kelle teadustöö põhineb suuresti just statistikaameti andmetel. 

Loe edasi 16. mai 2025