Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

• rahvaarv aastavahetusel;
• loomulik iive ja rändesaldo;
• erinevad kordajad, nt
  • sündimuskordajad;
  • suremuskordajad;
  • oodatav eluiga;
  • demograafiline tööturusurveindeks;
  • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

• sugu;
• vanus;
• piirkond;
• rahvus;
• haridus
• kodakondsus;
• sünniriik;
• põlisus;
• rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?