Rahvastik
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.
Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:
- rahvaarv aastavahetusel;
- loomulik iive ja rändesaldo;
- erinevad kordajad, nt
- sündimuskordajad;
- suremuskordajad;
- oodatav eluiga;
- demograafiline tööturusurveindeks;
- ülalpeetavate määr.
Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:
- sugu;
- vanus;
- piirkond;
- rahvus;
- haridus
- kodakondsus;
- sünniriik;
- põlisus;
- rahvastikuprognoos.
Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?
| Mehed ja naised | |
|---|---|
| 2005 | 1 358 850 |
| 2006 | 1 350 700 |
| 2007 | 1 342 920 |
| 2008 | 1 338 440 |
| 2009 | 1 335 740 |
| 2010 | 1 333 290 |
| 2011 | 1 329 660 |
| 2012 | 1 325 217 |
| 2013 | 1 320 174 |
| 2014 | 1 315 819 |
| 2015 | 1 313 271 |
| 2016 | 1 315 944 |
| 2017 | 1 315 635 |
| 2018 | 1 319 133 |
| 2019 | 1 324 820 |
| 2020 | 1 328 889 |
| 2021 | 1 330 068 |
| 2022 | 1 331 796 |
| 2023 | 1 365 884 |
| 2024 | 1 374 687 |
| 2025 | 1 369 285 |
Kui lõimunud on Eesti ühiskond?
Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Aga milline on teistest rahvusest elanike informeeritus Eestis toimuvast? Kui palju suhtlevad omavahel erinevad Eestis elavad rahvused? Muu hulgas sellistele küsimustele vastab kultuuriministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud juhtimislaud Sidus Eesti.
Kas sa Mari-Liisi ja Karl-Erikut tunned?
Liitnimede populaarsus on järsult kasvanud alates taasiseseisvumisest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ligi kuuendik poistest ja ligi viiendik tüdrukutest saanud endale rohkem kui ühe nime. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris rahvastikuregistri nimede andmete põhjal Eesti populaarseimaid liitnimesid ja viimaste aastate liitnimede trende.
1 369 285 inimest: Eesti rahvaarv esialgsetel andmetel langes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2025 Eesti rahvaarv 1 369 285, mida on 5402 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2024. aastal sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus riiki 13 826 ja siit lahkus 13 278 inimest. Sarnaselt 2023. aastaga vähenes nii sündide kui ka sisserändajate arv.