Eesti statistika ajalugu
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused
2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS. Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse.
2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise projektidele. Ameti kliendikesksuse ja rolliselguse suurendamiseks alustatakse teenuspõhise juhtimismudeli kujundamist. Samal aastal saab valmis statistikaameti juhitud töögrupi andmehalduse raport ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis. Alustame blogisarjaga „Andmekool“, mis tutvustab lähemalt statistikaameti tööd ja statistika tegemist lähemalt.
2022 Statistikaametis on suunaseadmise aasta, mil koostatakse statistikaameti 2023–2030 arengukava.
Aasta jooksul toimub rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamine. Sotsiaalministeeriumi tellimustööna asutakse avaldama tööturu kiirstatistikat (koostööprojekt lõppes 2024. aastaga).
2021 Statistikaamet tähistab Eesti statistika 100. aastapäeva ja kuulutab selle puhul välja „Andmepärl“ konkursi. Lisaks valmib virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ ja antakse välja Eesti statistika postmark. Toimub ka järjekorras kaheteistkümnes üle-eestiline rahva ja eluruumide loendus.
2020 Statistikaamet teeb kättesaadavaks interaktiivsed juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad, ning ametite kuupalga rakenduse.
2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. Pälvisime peresõbraliku tööandja lõppmärgise kuldtaseme.
2018 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avaldatakse kogumik „Eesti Vabariik 100. Statistiline album". Esimest korda avaldab statistikaamet säästva arengu näitajad ÜRO 2030 tegevuskava eesmärkidest lähtudes.
2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma.
2016 Algab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt „Aruandlus 3.0“, mille eesmärk on vähendada ettevõtete andmeesitamise koormust. Statistikaamet teeb veebilehel kättesaadavaks ülimenuka nimede statistika rakenduse.
2015 Statistikaamet saab rohelise kontori sertifikaadi ja aasta parima Rohelise Kontori auhinna.
2014 Statistikaamet avaldab rahvastikuprognoosi aastani 2040. Valmib statistika kaardirakendus.
2012 Jõuab lõpule üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda Eesti loenduste ajaloos on võimalus ka end ise veebis loendada.
2011 Statistikaamet tähistab Eesti statistika 90. sünnipäeva. Sel puhul hakkab statistikaamet välja andma Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat.
2010 Riigikogu võtab vastu uue riikliku statistika seaduse.
2009 Eesti taotleb astumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks ning seetõttu hindab OECD eksperdirühm Eesti riikliku statistika vastavust OECD statistikanõuetele.
2006 Statistikaamet võtab kasutusele elektroonilise andmeedastuskanali eSTAT, mis pälvib esikoha riigikantselei korraldatud konkursil „Parim uuendus 2006“.
2004 Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja statistikaametist saab Euroopa Liidu statistikasüsteemi osa.
2001 Statistikaamet teeb tarbijatele veebilehel kättesaadavaks statistika andmebaasi.
2000 Toimub iseseisvuse taastanud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus. Riikliku statistika tegemine tsentraliseeritakse ja likvideeritakse regionaalsed statistikabürood.
1998 Avaneb statistikaameti veebileht www.stat.ee.
1997 Riigikogu võtab vastu riikliku statistika seaduse.
1995 Kirjutatakse alla Eurostati (Euroopa Liidu statistikaameti) ja Balti riikide statistikaametite ühisdeklaratsioonile.
1994 Reorganiseeritakse statistikaameti struktuur. Endise 17 kohaliku statistikaasutuse asemel jätkavad tegevust seitse regionaalbürood. Moodustatakse riiklik küsitlejate võrk ja käivitatakse esimesed isikustatistika valikuuringud.
1993 Luuakse statistiline profiil ehk aktiivselt tegutsevate majandusüksuste register. Kõikse vaatluse asemel hakatakse kasutama valikvaatlust.
1992 Algab Euroopa Liidu, EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) ja Balti riikide statistikakoostöö programm statistikasüsteemi arendamiseks ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks. Asutatakse Eesti Statistikaselts.
1991 Hakkab ilmuma „Eesti statistika aastaraamat“
1990 Võetakse vastu Eesti NSV statistikaseadus. Sõlmitakse esimene rahvusvaheline koostööleping (Rootsi statistika keskbürooga) Eesti statistikasüsteemi arendamiseks ja statistika rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks. Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee nimetatakse Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.
1959 Toimub esimene sõjajärgne rahvaloendus.
1941 Eesti statistika valitsus korraldab kõikse rahvastiku registreerimise (rahvaloendus).
1940 Nõukogude võimu kehtestamise järel likvideeritakse Riigi Statistika Keskbüroo.
1937 Toimub majandusloendus, mis hõlmab tööstust, käsitööstust, kaubandust ja transporti.
1925 Toimub Eesti esimene põllumajandusloendus.
1922 Riigikogu võtab vastu Riigi Statistika Keskbüroo põhimääruse. Toimub Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus.
1921 Eesti statistika sünnipäev: 1. märtsil asutatakse Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks saab Albert Pullerits.