Eesti statistika ajalugu

Eesti statistika ajaloo tähtsündmused

2024   Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS. Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse.

2023   Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise projektidele. Ameti kliendikesksuse ja rolliselguse suurendamiseks alustatakse teenuspõhise juhtimismudeli kujundamist. Samal aastal saab valmis statistikaameti juhitud töögrupi andmehalduse raport ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis. Alustame blogisarjaga „Andmekool“, mis tutvustab lähemalt statistikaameti tööd ja statistika tegemist lähemalt.

2022   Statistikaametis on suunaseadmise aasta, mil koostatakse statistikaameti 2023–2030 arengukava.

Eesti statistika ajalugu

Aasta jooksul toimub rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamine. Sotsiaalministeeriumi tellimustööna asutakse avaldama tööturu kiirstatistikat (koostööprojekt lõppes 2024. aastaga).

2021   Statistikaamet tähistab Eesti statistika 100. aastapäeva ja kuulutab selle puhul välja „Andmepärl“ konkursi. Lisaks valmib virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ ja antakse välja Eesti statistika postmark. Toimub ka järjekorras kaheteistkümnes üle-eestiline rahva ja eluruumide loendus.

2020     Statistikaamet teeb kättesaadavaks interaktiivsed juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad, ning ametite kuupalga rakenduse.

2019     Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. Pälvisime peresõbraliku tööandja lõppmärgise kuldtaseme.

2018     Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avaldatakse kogumik „Eesti Vabariik 100. Statistiline album". Esimest korda avaldab statistikaamet säästva arengu näitajad ÜRO 2030 tegevuskava eesmärkidest lähtudes.

2017     Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma.

2016     Algab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt „Aruandlus 3.0“, mille eesmärk on vähendada ettevõtete andmeesitamise koormust. Statistikaamet teeb veebilehel kättesaadavaks ülimenuka nimede statistika rakenduse.

2015     Statistikaamet saab rohelise kontori sertifikaadi ja aasta parima Rohelise Kontori auhinna.

2014     Statistikaamet avaldab rahvastikuprognoosi aastani 2040. Valmib statistika kaardirakendus.

2012     Jõuab lõpule üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda Eesti loenduste ajaloos on võimalus ka end ise veebis loendada.

2011     Statistikaamet tähistab Eesti statistika 90. sünnipäeva. Sel puhul hakkab statistikaamet välja andma Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat.

2010     Riigikogu võtab vastu uue riikliku statistika seaduse.

2009     Eesti taotleb astumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks ning seetõttu hindab OECD eksperdirühm Eesti riikliku statistika vastavust OECD statistikanõuetele.

2006     Statistikaamet võtab kasutusele elektroonilise andmeedastuskanali eSTAT, mis pälvib esikoha riigikantselei korraldatud konkursil „Parim uuendus 2006“.

2004     Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja statistikaametist saab Euroopa Liidu statistikasüsteemi osa.

2001     Statistikaamet teeb tarbijatele veebilehel kättesaadavaks statistika andmebaasi.

2000     Toimub iseseisvuse taastanud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus. Riikliku statistika tegemine tsentraliseeritakse ja likvideeritakse regionaalsed statistikabürood.

1998     Avaneb statistikaameti veebileht www.stat.ee.

1997     Riigikogu võtab vastu riikliku statistika seaduse.

1995     Kirjutatakse alla Eurostati (Euroopa Liidu statistikaameti) ja Balti riikide statistikaametite ühisdeklaratsioonile.

1994     Reorganiseeritakse statistikaameti struktuur. Endise 17 kohaliku statistikaasutuse asemel jätkavad tegevust seitse regionaalbürood. Moodustatakse riiklik küsitlejate võrk ja käivitatakse esimesed isikustatistika valikuuringud.

1993     Luuakse statistiline profiil ehk aktiivselt tegutsevate majandusüksuste register. Kõikse vaatluse asemel hakatakse kasutama valikvaatlust.

1992     Algab Euroopa Liidu, EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) ja Balti riikide statistikakoostöö programm statistikasüsteemi arendamiseks ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks. Asutatakse Eesti Statistikaselts.

1991     Hakkab ilmuma „Eesti statistika aastaraamat“

1990     Võetakse vastu Eesti NSV statistikaseadus. Sõlmitakse esimene rahvusvaheline koostööleping (Rootsi statistika keskbürooga) Eesti statistikasüsteemi arendamiseks ja statistika rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks. Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee nimetatakse Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.

1959     Toimub esimene sõjajärgne rahvaloendus.

1941     Eesti statistika valitsus korraldab kõikse rahvastiku registreerimise (rahvaloendus).

1940     Nõukogude võimu kehtestamise järel likvideeritakse Riigi Statistika Keskbüroo.

1937     Toimub majandusloendus, mis hõlmab tööstust, käsitööstust, kaubandust ja transporti.

1925     Toimub Eesti esimene põllumajandusloendus.

1922     Riigikogu võtab vastu Riigi Statistika Keskbüroo põhimääruse. Toimub Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus.

1921     Eesti statistika sünnipäev: 1. märtsil asutatakse Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks saab Albert Pullerits.

Alates 12. juuni saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu "Sisene iseteenindusse" kaudu.