14. Ookeanid ja mereressursid

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük.

ÜRO tegevuskavas 2030 on eesmärk vähendada mereökosüsteemide igasugust saastamist (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2025), tagada mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse ning taastamine (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2020). Eraldi eesmärgina tuuakse esile vajadus tagada väikekaluritele juurdepääs mereressurssidele ja turgudele.

ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma. Merede hapestumine on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees, mis muudab karbonaatsete ühendite bilanssi, see omakorda mõjutab meres elavaid liike, nagu näiteks korallriffide liigid, karbid ja teod. Merede ja ookeanide seisundit on kahjustanud ülepüük, mis omakorda vähendab toiduressursse. Merede ja ookeanide ökosüsteemide säästvaks kasutamiseks ning kaitseks tuleb läbi mõelda poliitika ja rakendada tegevuskavasid. Tähtis on luua ja majandada kaitstavaid merealasid.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab rannikumere hea seisundi tähtsust ja kalavarude kasutamist nii, et see ei ületa looduslikku taastootmist.

Üleilmne eesmärk „Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng“ on Eestis seotud järgmiste näitajatega:

• kaitstav mereala;
• kudekarja biomass;
• Üldfosfori ja -lämmastiku koormus merre.