Muusika
Eesti muusikakultuuri üks olulisemaid sümboleid on laulupeotraditsioon, mis sai alguse 1869. aastal ja on praeguseni rahva ühtekuuluvuse tugev väljendus. Populaarsed on ka rahvusvahelised kontserdid ja festivalid. Eesti eripalgeline ja kõrgel tasemel muusika, tunnustatud heliloojad, dirigendid, interpreedid ning muusikaürituste korraldajad on pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Kultuuris osalemise uuringu andmetel käib elavat muusikat aasta jooksul nautimas iga teine Eesti elanik.
Kultuuris osalemise uuringust saame teada järgmist:
- kui tihti Eesti inimesed kontserdil käivad;
- kui palju on Eesti elanike hulgas muusikaharrastajaid;
- milliste muusikažanrite kontserte enim kuulamas käiakse.
Piletilevi ja Piletimaailma andmetest saame teada järgmist:
- kui palju on Eestis kontserdikorraldajaid;
- mitu kontserti aastas korraldatakse;
- kui palju on kontserdikülastajaid.
Alates 2019. aastast kasutab statistikaamet Piletilevi ja Piletimaailma andmeid, mis annavad küll aimdust muusikavaldkonna ulatusest, kuid mitte terviklikku pilti Eesti muusikaelus toimuvast. Tuleb arvestada, et Eestis tegutseb ka teisi piletimüügikeskkondi, kelle andmed statistikaameti avaldatavas statistikas ei kajastu.
Viimase 12 kuu jooksul eri muusikažanrite kontsertide külastamine, 2023
Ühik: tuhat inimest
| Alternatiiv-/pop-/rokkmuusika | 402,1 |
|---|---|
| Klassikaline muusika | 154,2 |
| Folkmuusika | 120,2 |
| Elektrooniline muusika | 57,0 |
| Džässmuusika | 56,5 |
| Vaimulik muusika | 32,9 |
| Muu | 11,6 |