Ettevõtete uuringud

Andmete esitamine 2026. aastal

15. detsembril saadab statistikaamet ettevõtte äriregistris toodud e-posti aadressile teavituse järgmise aasta kohustuste kohta, et ettevõtte esindaja saaks piisavalt vara info temalt kogutavate andmete, nende kasutamise eesmärgi, statistilise töötlemise ja levitamise põhimõtete ning esitamise tähtpäeva kohta. Statistika tegemise, kvaliteedi ja esituse kohta saab täpsemalt lugeda metaandmete veebilehelt.

Et tagada statistika piisav kvaliteet ja detailsus tegevusalade ja ettevõtete suurusrühmade kaupa, kasutab statistikaamet juhuvaliku meetodit, mis on ühtne kõigis Euroopa Liidu riikides.

Valimisse määramise ja andmete kogumise aluseks olevate käskkirjadega saab tutvuda statistikaameti dokumendiregistris, sisestades otsingusse küsimustiku koodi või küsimustiku pealkirja koos kogumisaastaga. Käskkirjaga mittenõustumisel on ettevõttel õigus 30 päeva jooksul alates käskkirja teadasaamise päevast esitada vaie haldusmenetlusseaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Vaidele esitatavad nõuded leiab haldusmenetlusseaduse §-st 76.

• Täpsem info valimite moodustamise metoodikast.

Ettevõtetele on andmete esitamine riikliku statistika seaduse § 28 kohaselt kohustuslik ja selle eest vastutab ettevõtte juht. Ettevõtte andmete esitamise kohustust saab kontrollida statistikaameti veebis.

Miks on vaja statistikaametile andmeid esitada?

Riikliku statistika tegemise aluseks on avalik huvi. Riikliku statistika tegijana täidab statistikaamet Eesti riigi ja Euroopa Liidu tellimust – seda, milliseid andmeid amet täpselt kogub, kujundavad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadus ning statistikatööde loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 

Esitatud andmete põhjal koostatud statistikat kasutavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid ja eraisikud.

Andmete abil koostatakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarveid, ministeeriumid saavad infot, millistele valdkondadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata või milliseid toetusi maksta. Andmete põhjal hindavad valitsusasutused majanduse käekäiku, millest olenevad näiteks ka maksud ja palgad. Samuti on ettevõtjatelt kogutud andmed vajalikud Euroopa Liidu statistikaametile, kes võrdleb riikide majandus- ja sotsiaalnäitajaid. Esitatud andmed on abiks ka ettevõtetele endile, näiteks võimaldavad need võrrelda oma kasumit ja palku turu keskmisega, planeerida uusi sihtturge ning teha targemaid otsuseid.

Kogutud andmete põhjal valminud statistika tehakse kõigile kättesaadavaks statistikaameti rakendustes, juhtimislaudadel ja statistika andmebaasis.

Statistikaameti avaldamiskalender annab ülevaate sellest, millal andmed andmebaasis uuenevad.

Kes peavad statistikaametile andmeid esitama?

Kui Eestis registreeritud ettevõte on statistikaameti uuringu valimis, on ta riikliku statistika seaduse (§ 28) järgi kohustatud esitama statistikaametile tähtaja jooksul tõesed ja täielikud andmed. Ettevõtete küsimustikke ja nende tähtpäevi saab vaadata statistikaameti veebilehel rubriigis „Andmete esitamise kohustus“. Statistikaamet saadab ettevõtetele iga aasta lõpus ka info selle kohta, milliseid andmeid nad on kohustatud järgmisel aastal esitama. 

Andmete kogumise õiguslike aluste kohta saab täpsemalt lugeda statistikaameti veebist. 

Kuidas andmeid esitada?

Statistikaametile saab andmeid esitada iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee.

Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. 

• Iseteeninduskeskkonda saab siseneda aadressil uuringud.stat.ee  või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu „Sisene iseteenindusse“ kaudu. Sisselogimiseks tuleb end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Parooliga uude keskkonda siseneda ei saa. Iseteeninduses saab esindada vaid äriregistrisse kantud ettevõtet.  
• Iseteeninduskeskkonda saavad kasutada need ettevõtted, kellel on andmete esitamise kohustus.
• Ettevõtte juhatuse liige ei pea ettevõtte esindamiseks õigusi taotlema. Iseteeninduskeskkond kontrollib esindusõigust äriregistri andmete põhjal ning ettevõtte esindusõiguslik isik saab sisse logides õigused automaatselt.
• Välismaalased saavad iseteeninduskeskkonda siseneda, kui neil on Euroopa Liidu digitaalne isikutunnistus (e-ID), Eesti ID-kaart või Eesti isikukoodi põhised mobiil-ID ja Smart-ID.
• Deklarantfirmade esindajad ja välismaalsed, kellele on väljastatud parool, saavad siseneda parooliga, misjärel suunatakse nad praegu veel eSTATi.
• Kõik teised valimisse kuulujad saavad kasutada uut iseteeninduskeskkonda. Ka juhul, kui küsimustik on veel vanas ehk eSTATi vormingus, ei pea kasutaja mõtlema, kus andmeid esitada – kõike saab teha uues iseteeninduskeskkonnas. Tulevikus asendab uus keskkond kogu eSTATi. Eesmärk on panna kõik ettevõtete küsimustikud uude vormi 2026. aasta lõpuks.

Iseteeninduskeskkonnas saab:

• esitada andmeid;
• hallata küsimustikke;
• suhelda statistikaametiga.

Iseteeninduskeskkonnas on kasutajal senisest rohkem võimalusi:

• küsimustike tähtaegu saab ise pikendada;
• sisselogimise järel saab automaatselt ettevõtte esindusõiguse;
• küsimustiku saab ise n-ö tühjalt esitada;
• andmete esitamine on kiirem: küsimustikud on põhjalikumalt eeltäidetud ja kasutajale lihtsamad. 

Uut keskkonda saab kasutada ka mobiiltelefonis. Uuendamata küsimustikke mobiiltelefonis veel täita ei saa.

Praegu on iseteeninduskeskkond veel arengujärgus. Palume vabandust ülemineku ajal tekkida võivate ebamugavuste pärast!

Kuidas toimida, kui erakorralise sündmuse tõttu ei ole võimalik andmeid esitada?

Kui on toimunud erakorraline juhtum, mille tõttu on näiteks hävinud ettevõtte dokumentatsioon ja andmeid ei ole võimalik esitada, siis palume sellest statistikaametile teada anda. 

Riikliku statistika seaduse § 28 lg 5 järgi  võib statistikaamet erandina ettevõtte andmete esitamise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui andmete esitamine on võimatu. 

Andmete esitamisest vabastamiseks tuleb ettevõtte esindusõiguslikul isikul esitada allkirjastatud taotlus ning tõendid taotluses nimetatud põhjenduste kinnitamiseks. Lisaks sellele hindab statistikaamet konkreetsete andmete tähtsust vastavas valdkonnas statistika tegemisel. 

Miks ei kasuta statistikaamet juba olemasolevaid andmeid?

Esmajärjekorras kogub statistikaamet andmeid juba olemasolevatest andmekogudest, näiteks riiklikest registritest. Statistikaamet kasutab praegu aktiivselt enam kui 500 andmekogu andmeid ning töötab järjepidevalt selle nimel, et küsimustike arv oleks võimalikult väike. 

Küsimustikega kogub amet andmeid ainult siis, kui andmekogudes ei ole riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid või kui need ei ole piisavalt üksikasjalikud. Milliseid andmeid statistikaamet kogub, määravad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadus ning statistikatööde loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 

Kust saab andmete esitamisel abi?

Kui Teil on küsimusi uue iseteeninduskeskkonna kohta või vajate abi andmete esitamisel, võtke ühendust statistikaameti klienditoega e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee) või telefonil 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30). 

Statistikaamet korraldab andmeesitajatele ka koolitusi, mille kohta saab infot ameti koolituste veebilehelt.

Mis juhtub, kui andmeid ei esita?

Andmete esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel on statistikaametil õigus teha andmeesitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib statistikaamet kohaldada sunniraha. Sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud. 

Alates 2025. aasta 1. oktoobrist on sunniraha suurus 300–1200 eurot. 

Sunniraha tasumine ei vabasta ettevõtet andmete esitamise kohustusest.