Tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust.
Tarbijahinnaindeksi arvutamiseks on esmalt vaja teada, mida keskmine eratarbija regulaarselt ostab. Seejärel grupeeritakse kulutused rahvusvahelise individuaaltarbimise klassifikaatori järgi ja arvutatakse nende osatähtsused koguindeksis, mida nimetatakse indeksi kaaludeks. Indeksi arvutamiseks on vaja valida ka kaubad ja teenused, mille hinnamuutust hakatakse jälgima. Neid nimetatakse esinduskaupadeks. Seejärel määratakse, kuidas neid hindu kogutakse ja kuidas neist tarbijahinnaindeks kokku tuleb.
Tarbijahinnaindeksi kaalusid ja esinduskaupade nimekirja ajakohastab statistikaamet igal aastal. Kaalud vastavad elanike eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks võetakse „eelmise aasta detsember = 100“.
Kaupade ja teenuste hindu registreeritakse Eesti kümnes linnas iga kuu. Vaatlusperiood kestab nädal aega, millesse jääb 15. kuupäev.
Praegu kasutatava klassifikaatori järgi jagatakse kulutused 12 põhirühma. Varasema ajaga võrdlemiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist avaldamist baasil 1997 = 100. Tarbijahinnaindeks avaldatakse iga kuu viiendal tööpäeval eelneva kuu kohta.
Tarbijahinnaindeksit kasutatakse laialdaselt mitmesuguste lepingujärgsete tasude ajakohastamiseks, aga ka pensionide ja töötasude korrigeerimiseks.
Hindade muutuse tõttu raha ostujõud kasvab või kahaneb. Ostujõu kalkulaator võimaldab võrrelda mistahes rahasumma (sissetulek, palk, säästud jne) ostujõudu erinevatel aastatel.
Näited
Sisestan oma sissetuleku 2009. aastal (9000 krooni) ja saan vastuseks, milline on samaväärse ostujõuga summa 2011. aastal (622 eurot). Summade võrdlus võimaldab teha järeldusi sissetuleku ostujõu muutuse kohta.
Säästsin 2005. aastal 200 eurot. 2011. aastaks on selle summa ostujõud vähenenud, sest samaväärse ostujõuga säästusumma oleks 2011. aastal 265 eurot.
Tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit saab kasutada järgmiste veebilehitsejatega: Chrome, Mozilla Firefox, Safari, Microsoft Edge.