Isiku-uuringud

Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.

Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. 

Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu tulemused aitavad kultuuriministeeriumil teha järeldusi, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab teada, millist kultuurivaldkonda tuleb rohkem toetada või milliste kultuurivaldkondade kättesaadavus võiks olla parem.

Uuring toimub iga kolme aasta tagant. Viimane uuring toimus aastatel 2020/2021. 

Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, v.a institutsioonide (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elanikud. Kõik hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.

Kultuurielus osalemise uuringu valim on isikupõhine. Juhuvalimi alusel küsitletakse 10 000 vähemalt 15‑aastast Eesti alalist elanikku. Isikuvalimi võtmise alus on geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest juhusliku valiku teel.

Küsitletakse umbes 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunud isik esindab umbes sadat Eesti elanikku.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid 

• veebiküsitlusega, 
• telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse).

Kultuuris osalemise uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Kultuur valdkonnalehelt.

Kõigi uuringus osalenute vahel loositakse kord kvartalis välja kaks 50- eurost COOP-i kinkekaarti. Võitjad selguvad 2023. aasta oktoobris ning 2024. aasta jaanuaris. Võitjatega võtab statistikaamet ühendust.

Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Leibkonna eelarve uuring selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamistingimuste ja püsikaupade kohta.

Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeeriumi. Uuringu andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

Leibkonna eelarve uuring on ainus viis teada saada, kuhu täpselt Eesti leibkondade raha kulub. Andmeid kogutakse leibkonna kulutuste päeviku ja ankeetidega.

Uuringus analüüsitakse eelarveid ja kulutusi leibkonna suuruse ning demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate alusel, võttes arvesse nii peresuhteid, tööhõivet kui ka haridustaset. Andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi, SKP ja elatusmiinimumi arvutamiseks.

Uuring on korraldatud aastatel 1996–2007, 2010–2012 ja 2015–2016 ja 2019-2020. Järgmised uuringud hakkavad toimuma alates 2026. aastast iga viie aasta järel.

Osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike seast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonilistes asutustes (vanglates, lastekodudes ja hooldekodudes) viibivad elanikud. Rahvastiku statistiline register koondab nii rahvastikuregistri kui ka rahva ja eluruumide loenduse (2011) andmeid. Valimisse sattunud isik toob uuringusse kaasa oma leibkonna. Isikute valimiseks kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut. Selle meetodi korral jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks. Igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu valik, rakendades kihiti erinevaid kaasamistõenäosusi.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Andmeid kogutakse silmast silma küsitlusega.

Uuringuga kogutud andmeid avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Leibkonnad valdkonnalehelt. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete all. Uute andmete avaldamise korral ilmub uuringu tulemuste kohta uudis.

Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Linnade uuring (Urban Audit) on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi (DG-REGIO), Euroopa Statistikaameti (Eurostati) ja Euroopa riikide koostööprojekt, mille eesmärk on koguda ja levitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Euroopa linnade elukvaliteedi kohta. 

Uuringu tellija on Eurostat.

Andmeid kogutakse statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg, haridus, kultuur ja vaba aeg), majandus (ettevõtlus, turism) ja keskkond. Kogutud andmed võimaldavad Euroopa linnu võrrelda ja projekti lõppeesmärk on aidata kaasa linnaelu kvaliteedi tõstmisele, toetada kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel ja selgitada välja parimad tavad.

Linnade uuringu andmete kogumine on korraldatud andmekogumise voorudena, mida korraldatakse kahe aasta tagant.

Uuringus osalevad linnad, mille rahvaarv on suurem kui 50 000. Eestis on need Tallinn, Tartu ja Narva. Andmeid kogutakse ka funktsionaalse linnapiirkonna (functional urban area – FUA) kohta, mis koosneb linnast ja selle pendelrändealast. Eesti funktsionaalsed linnapiirkonnad on Harju maakond (Tallinna FUA) ja Tartu maakond (Tartu linna FUA). Ida-Viru maakond ei ole Narva pendelrändeala, mistõttu seal FUA-andmeid ei koguta.

Peamiselt kasutatakse statistikaameti andmeid, kuid allikatena kasutatakse ka teiste riigiasutuste ja kaasatud linnade andmeid. Sõltuvalt andmevoorust võidakse viia läbi uuringuid ning küsitlusi.

Linnade uuringu andmed avaldatakse Eurostati andmebaasis.

Linnade uuringu metoodika on kirjeldatud https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/EN/urb_esms_ee.htm

Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Täiskasvanute koolituse uuring on üle-euroopaline isikuuuring, mis uurib põhjalikult elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppimise osas. 

Uuringut koordineerib Eurostat. Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium.

Uuringu tulemused aitavad nii riiklikul kui Euroopa tasandil mõista, et kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab või hoopis takistab end täiendamast ja kas mõni ühiskonnagrupp vajab elukestva õppe kontekstis rohkem tähelepanu. 

Eelmised uuringud toimusid 2007., 2011., 2016 ja 2022. aastal. Edaspidi toimuvad uuringud iga kuue aasta tagant (2028 jne).

2022. aasta uuring hõlmab 6800 inimest, kes valitakse juhuvalikuga rahvastiku statistilisest registrist kõigi 18–69-aastaste Eesti alaliste elanike seast. Valimisse sattunud inimesi küsitletakse olenemata sellest, kas nad on tasemehariduses või koolitustel osalenud.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

Selles uuringus kogutakse andmeid 

• veebiküsitlusega ja
• telefoniküsitlusega.

Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

Uuringu tulemused avaldatakse statistikaameti ja Eurostati andmebaasis uuringule järgneval aastal.

Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (inglise keeles Programme for the International Assessment of Adult Competencies) annab infot täiskasvanute oskuste ja kogemuste kohta. See on kõige mahukam täiskasvanute oskusi selgitav uuring maailmas. Uuringus osalevad peamiselt OECD riigid.

Uuring korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi tellimuse alusel ja selle lõpptellija on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

Täiskasvanute oskuste uuringuga kogutakse teavet ühiskonnas ja majanduses vajalike oskuste kohta: lugemine, info otsimine, arvuti ja infotehnoloogia võimaluste kasutamine. Teavet kogutakse ka hariduse ja töökogemuse kohta. Saadud andmete põhjal võrreldakse eri riikide elanike oskuste taset, haridus- ja koolitusvõimalusi ning riikide konkurentsivõimet teadmispõhises majanduses. See aitab mõista, kuidas Eesti täiskasvanud inimestel läheb võrreldes teiste riikide elanikega.

Andmete põhjal saab teha järeldusi täiskasvanute oskuste arengu kohta, uurida oskuste taset formaalse koolihariduse, hilisema töö, koolituste ja koduse keskkonna alusel. Uuringu tulemusi võetakse arvesse otsuste langetamisel haridus- ja koolitusvaldkonnas ning tööelu küsimustes. Näiteks on varasemate uuringute andmeid kasutatud infoühiskonna arengukava ja elukestva õppe strateegia koostamisel ning kutsekoolide õppekavade ja kutsestandardite täiustamisel.

Uuring toimub iga kümne aasta tagant. Esimene täiskasvanute oskuste uuring korraldati aastail 2010–2012. Järgmine uuring toimub aastail 2021–2023 kahes etapis: esimene, väiksem laine, 2021. aastal, ning teine, suurem laine, aastail 2022–2023.

Täiskasvanute oskuste uuringu sihtrühma kuuluvad kõik Eesti 16–65-aastased elanikud. Osalejad valitakse juhuvaliku teel rahvastiku statistilisest registrist. Uuringu esimeses etapis saadetakse uuringukutse 3200 isikule. Teises etapis saavad osalemiskutse 13 000 isikut.

Vaata ka videot valimi moodustamisest

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid silmast silma küsitlusega.

Uuringu tulemused avaldatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning OECD veebilehel.

Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga hinnatakse Eesti leibkondade reaal- ja finantsvarasid ning võlakoormust, samuti  sissetulekuid, sääste ja tarbimiskäitumist.

Uuring korraldatakse koostöös Eesti Pangaga. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Sarnaste andmete kogumine kõigis euroala riikides võimaldab riikide tulemusi omavahel võrrelda.

Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida võlakoormuse kasvu mõju majandusele, mis on abiks rahapoliitika väljatöötamisel võimalike tulevaste majanduskriiside ennetamiseks.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut on  korraldatud 2013., 2017., 2021. ja 2024 aastal.

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) elavad inimesed.  Uuringut korraldatakse paneelina, s.t kontakteerutakse eelmises laines vastanud leibkondadega. Üks leibkond osaleb uuringus maksimaalselt neli korda, seejärel langeb ta uuringust välja koos kõigi oma hargnenud leibkondadega. Igas laines kaasatakse uuringusse ka uusi osalejaid, kes leitakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Leibkonnaankeedile vastab leibkonna rahaasjadega kõige paremini kursis olev isik, isikuankeedile kõik selle leibkonna vähemalt 16‑aastased liikmed. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale.

Statistikaamet korraldab Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
Selles uuringus kogutakse andmeid

• veebiküsitlusega, 
• telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse)

Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki.

Uuringu üldistatud tulemused avaldatakse Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga veebilehel.

Uuringus osalenud leibkond saab tänutäheks kinkekaardi 15 euro väärtuses.

Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Euroopa sotsiaaluuringuga (European Social Survey – ESS) selgitatakse välja Euroopa riikide sotsiaalne struktuur ja inimeste elutingimused ning analüüsitakse hoiakuid, uskumusi ja inimeste käitumist, mis on seotud institutsioonide arenguga.

Uuringut rahastavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Tartu ülikool.

Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks. See on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille tulemusi kasutatakse paljudes valdkondades. Andmeid kogutakse alates 2002. aastast. Praguseks on koondatud ligi 500 000 inimese andmed 35 riigist. Riikide andmete võrdlemiseks nõutakse uuringus rangete reeglite järgimist.

Uuring korraldatakse iga kahe aasta tagant. Statistikaamet viis uuringu läbi viimati 2022. aastal.

Euroopa sotsiaaluuringu valimisse satub isik juhuvalikuga, mis tehakse rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid silmast silma küsitlusega.

Euroopa sotsiaaluuringu tulemustega saab tutvuda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleheküljel. 

Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses palutakse anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnatakse kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht. Samuti küsitakse isiku elukoha ja leibkonna andmeid.

Uuringut korraldatakse rahandusministeeriumi ja statistikaameti koostöös.

Uuringu tulemustele tuginedes saavad kohalikud omavalitsused ja riik arendada oma pakutavaid teenuseid ja kohalikku elu. Kogutud andmete põhjal on võimalik saada tagasisidet kohalike omavalitsuste tehtud tööle.

Esimese uuringu tulemused avaldasime 2020. aastal. Järgmised uuringud viiakse läbi 2024. ja 2026. aastal. Uuringu sagedus sõltub tellimusest.

Uuringu valim on isikupõhine ja võetakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.

Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

Statistikaameti andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__piirkondlik-rahulolu/  ning  Piirkondlik juhtismislaua rubriigis Rahulolu elukeskkonnaga

Uuringu üldistatud tulemused kohalike omavalitsuste kaupa esitab rahandusministeerium oma veebilehel. Sealt saab ülevaate kohalike omavalitsuste teenuste korraldusest ja teenustega rahulolust. Veebileht on abiks kohalikele omavalitsustele piirkonna arendamisel ja elanikele infokanaliks, kust saada paremat ülevaadet kohalikest avalikest teenustest.

Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Tööelu-uuring annab ülevaate töö- ja tööajakorraldusest, töötervishoiust, töötasustamisest, töötajate arendamisest, kaasamisest ja kollektiivsetest töösuhetest Eestis. Uuringus küsitletakse nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saada terviklik pilt Eesti tööelust ja töösuhetest, hinnata mõjureid ja võrrelda muutusi ajas.

Uuringu avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium.

Tööelu-uuringu andmed annavad väärtuslikku infot tööelu kohta. Andmete põhjal saab üles leida tööelu kitsaskohad ja kavandada nende lahendamist. Andmeid kasutatakse tööelupoliitika analüüsimiseks ja teadustöös.

Uuringusse on kaasatud tööandjad ehk ettevõtete ja asutuste juhid või esindajad ja töötajad. Mõlemaid pooli on vaja küsitleda, sest vastused võivad erineda. Näiteks ei pruugi töötaja teada, kui palju ettevõtte töötajatest töötab tähtajatu lepinguga. Tööandja ei pruugi aga teada, kas töötaja kuulub ametiühingusse. Erineda võivad ka tööandjate ja töötajate ootused ning hinnangud ettevõtte tööelule ja töösuhetel

Uuring toimub iga kuue aasta tagant.

Ettevõtted ja asutused satuvad tööelu-uuringu valimisse juhuvalikuga statistikaameti majandusüksuste registrist. Töötajate küsitlusele vastajad leitakse küsitluses osalenud ettevõtete töötajate seast samuti juhuvalikuga. Ühest ettevõttest vastama valitud töötajate arv oleneb sellest, kui palju on ettevõttes töötajaid.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele ja ettevõtetele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas saab küsimustikule vastata ning kuidas uuringusse valitutega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisiku rahvastikuregistri e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistri aadressile postiga. 

Selles uuringus kogutakse andmeid

• veebiküsitlusega, 
• silmast silma küsitlusega. 

Tööelustatistikat avaldatakse statistika andmebaasis. Uuringu tulemusi kasutatakse paljudes analüüsides.

Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Suhteuuring annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab meil hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle teabe põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saame küsitlusest teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on meie positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Tulemused edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

Uuringust saadav teadmine aitab hinnata, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on meie positsioon võrreldes teiste riikidega. Tulemused aitavad mõista, kes on peamised haavatavad sihtrühmad, millised on väärkohtlemise riski- ja kaitsetegurid ning võimalikud ohvristumiseni viivad trajektoorid. Lisaks selgitame välja, kuivõrd teadlikud on Eesti elanikud abi leidmisest ja millised on selle kitsaskohad. 

Uuring toimub Eestis esimest korda. Edaspidi soovitakse uuringut korrata, kuid täpne sagedus sõltub vajadusest ja lepitakse kokku Euroopa koostöövõrgustikes. 

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valime rahvastikuregistrist 18–74-aastaste elanike hulgast juhuvalikuga. Et saaksime tulemusi laiendada kogu elanikkonnale, küsitleme ligikaudu 16 700 inimest.

Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse (riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel) ning kogutud andmeid kasutame vaid väga üldistatud kujul. Kui oled valitud uuringus osalema, siis palun tee seda kindlasti – sinu vastused on olulised, sest tõese ja usaldusväärse teabe põhjal saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid parimal viisil.

Enne uuringu algust saadame kõigile valimisse sattunud elanikele kirja, milles tutvustame uuringu eesmärki ja anname teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskirja saadame vastajale rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui see puudub, saadame teavituskirja rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

Andmeid kogutakse nii veebiküsitluse kui ka silmast silma küsitlusega. 

Suhteuuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis „ Sotsiaalelu Õigus ja turvalisus“ all 2023. aastal.

Küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Kui aga eelistad silmast silma küsitlust, siis selle teeb statistikaameti eriväljaõppe saanud küsitleja, kelle nime saab kontrollida siit. Uuringusse valitud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). 

Ära jää mures üksi! Kui tunned, et mõnes Sinu suhtes võib esineda väärkohtlemist, siis kasulikku infot leiad linkidelt: