Isiku-uuringud

Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest.

Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta.

Miks on oluline uuringus osaleda?

Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringutesse kaasatakse inimesi juhuvalikuga. Uuringud võivad olla erinevale vanuserühmale. Igaühe vastus on oluline, sest see esindab ühiskonna sarnaste isikute olukorda ja arvamust. Palume leida aega uuringu küsimustele vastata. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus.

Kuidas andmeid esitada?

Andmeid soovitame esitada endale sobival ajal elektrooniliselt andmeedastuskeskkonnas estat.stat.ee. Telefoniintervjuu aja saab kokku leppida küsitlejaga või anda soovist teada klienditoele. Kui küsimustele ei ole võimalik vastata veebis või telefoni teel, teeb küsitleja silmast silma intervjuu. Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse statistika andmebaasis.

Vaata ka riikliku statistika seadus.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | Statistikaamet. Uuringu tutvustuse rubriigist Kuidas andmeid kogutakse? saab teada, millisel viisil on võimalik uuringule vastata. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel või silmast silma intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad. Statistikaameti küsitleja nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Silmast silma küsitlemisel on uuringusse valitud inimesel alati õigus küsida küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).


2024 uuringute ajakava

  • Mis uuring see on?

    Ajakasutuse uuring annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg tasustatava töö, majapidamistööde, vaba aja ja muu tegevuse vahel. Vaadeldakse ka naiste ja meeste ajakasutuse erinevusi, ühest sihtpunktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviise ning ajaveetmiskohti.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Ajakasutuse uuringuga kogutud andmeid kasutatakse inimeste elukvaliteedi ja üldise heaolu hindamiseks. Aja jagamine iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist kui ka muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Uuringu andmetest võib teha järeldusi peresisese, põlvkondade ja leibkondadevahelise suhtluse kohta. Inimeste ajakasutuse uurimine toob välja ka palgatöö kõrval sageli varju jääva tasustamata töö, mida tehakse kodus. Tasakaalu leidmine tasustatava töö ja kodutööde vahel ning tööde õiglane jaotus leibkonnas on ajakasutuse üks enim uuritud valdkondi.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Ajakasutuse uuringut korraldatakse alates 1999. aastast iga kümne aasta tagant. Viimane uuring toimus aastatel 2019/2021.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringu valim on isikupõhine. Valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Valimisse sattunud isik kaasab uuringusse ka oma leibkonna: küsitletakse kõiki vähemalt kümneaastaseid leibkonnaliikmeid. Valimis on ligi 7500 leibkonda.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse), 
    • silmast silma küsitlusega. 
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Ajakasutuse uuringu põhjal tehtud statistika avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu ajakasutuse valdkonna all  ; 2019/2021. aasta andmed leiab  ajakasutuse rubriigist. 

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Infotehnoloogia uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimub iga aasta teises kvartalis. 

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse Eesti avaliku sektori teenuste kasutamist, mis annab väärtuslikku teavet riigi osutatavate teenuste kohta. Uuringu tulemusi kasutatakse eelseisvate muutuste mõtestamiseks ja tegevuse kavandamiseks. Andmed on abiks ka ettevõtetele, ühendustele ja liitudele. Näitajad on võrreldavad Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud uuringutega.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Uuringu valimisse satuvad isikud rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad Eestis alaliselt elavad 16–74-aastased elanikud ja nende leibkonna liikmed. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. 

    Uuringus osalemine on vabatahtlik ja küsimustele vastamisel loodetakse kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, mistõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud inimest asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluses on vaja osaleda, et riik saaks meid kõiki mõjutavate otsuste langetamisel tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega, 
    • telefoniküsitlusega. 

    Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Infotehnoloogia uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis majanduse ja sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus valdkonnalehelt.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi vastajate vahel loositakse viis 50-eurost kinkekaarti.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. 

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu tulemused aitavad kultuuriministeeriumil teha järeldusi, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab teada, millist kultuurivaldkonda tuleb rohkem toetada või milliste kultuurivaldkondade kättesaadavus võiks olla parem.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimub iga kolme aasta tagant. Viimane uuring toimus aastatel 2020/2021. 

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, v.a institutsioonide (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elanikud. Kõik hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Isikute üldkogumi ja osakogumite mahud on leitud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu alusel.

    Kultuurielus osalemise uuringu valim on isikupõhine. Juhuvalimi alusel küsitletakse 10 000 vähemalt 15‑aastast Eesti alalist elanikku. Isikuvalimi võtmise alus on geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi kattumatutest osadest ehk kihtidest juhusliku valiku teel.

    Küsitletakse umbes 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunud isik esindab umbes sadat Eesti elanikku.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega, 
    • telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse).
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Kultuuris osalemise uuringu andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Kultuur valdkonnalehelt.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Kõigi uuringus osalenute vahel loositakse kord kvartalis välja kaks 50- eurost COOP-i kinkekaarti. Võitjad selguvad 2023. aasta oktoobris ning 2024. aasta jaanuaris. Võitjatega võtab statistikaamet ühendust.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Leibkonna eelarve uuring selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamistingimuste ja püsikaupade kohta.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeeriumi. Uuringu andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Leibkonna eelarve uuring on ainus viis teada saada, kuhu täpselt Eesti leibkondade raha kulub. Andmeid kogutakse leibkonna kulutuste päeviku ja ankeetidega.

    Uuringus analüüsitakse eelarveid ja kulutusi leibkonna suuruse ning demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate alusel, võttes arvesse nii peresuhteid, tööhõivet kui ka haridustaset. Andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi, SKP ja elatusmiinimumi arvutamiseks.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring on korraldatud aastatel 1996–2007, 2010–2012 ja 2015–2016 ja 2019-2020. Järgmised uuringud hakkavad toimuma alates 2026. aastast iga viie aasta järel.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike seast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonilistes asutustes (vanglates, lastekodudes ja hooldekodudes) viibivad elanikud. Rahvastiku statistiline register koondab nii rahvastikuregistri kui ka rahva ja eluruumide loenduse (2011) andmeid. Valimisse sattunud isik toob uuringusse kaasa oma leibkonna. Isikute valimiseks kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut. Selle meetodi korral jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks. Igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu valik, rakendades kihiti erinevaid kaasamistõenäosusi.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Andmeid kogutakse silmast silma küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringuga kogutud andmeid avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka  Leibkonnad valdkonnalehelt. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete all. Uute andmete avaldamise korral ilmub uuringu tulemuste kohta uudis.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Linnade uuring (Urban Audit) on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi (DG-REGIO), Euroopa Statistikaameti (Eurostati) ja Euroopa riikide koostööprojekt, mille eesmärk on koguda ja levitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Euroopa linnade elukvaliteedi kohta. 

    Milleks on neid andmeid vaja? 

    Andmeid kogutakse statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg, haridus, kultuur ja vaba aeg), majandus (ettevõtlus, turism) ja keskkond. Kogutud andmed võimaldavad Euroopa linnu võrrelda ja projekti lõppeesmärk on aidata kaasa linnaelu kvaliteedi tõstmisele, toetada kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel ja selgitada välja parimad tavad.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Linnade uuringu andmete kogumine on korraldatud andmekogumise voorudena, mida korraldatakse kahe aasta tagant.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringus osalevad linnad, mille rahvaarv on suurem kui 50 000. Eestis on need Tallinn, Tartu ja Narva. Andmeid kogutakse ka funktsionaalse linnapiirkonna (functional urban area – FUA) kohta, mis koosneb linnast ja selle pendelrändealast. Eesti funktsionaalsed linnapiirkonnad on Harju maakond (Tallinna FUA) ja Tartu maakond (Tartu linna FUA). Ida-Viru maakond ei ole Narva pendelrändeala, mistõttu seal FUA-andmeid ei koguta.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Peamiselt kasutatakse statistikaameti andmeid, kuid allikatena kasutatakse ka teiste riigiasutuste ja kaasatud linnade andmeid. Sõltuvalt andmevoorust võidakse viia läbi uuringuid ning küsitlusi.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Linnade uuringu andmed avaldatakse Eurostati andmebaasis.

    Linnade uuringu metoodika on kirjeldatud https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/EN/urb_esms_ee.htm

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest ja peamistest sihtkohtadest.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel ja andmeid kasutavad ka Eesti Pank, EAS ja Eurostat.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Turismiuuringu andmeid kasutatakse reiside analüüsimiseks ja turismisektori olukorra hindamiseks. Turismil on oluline osa riigi majanduses ja tööhõives, aga ka sotsiaalses ja kultuurilises lõimimises. Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja koguda andmeid reiside, turistide, reisikulutuste ja turismist tekkiva majanduskasu kohta.

    Uuringu andmed on võrreldavad Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud turismiuuringutega.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring korraldatakse kord kuus. Andmed avaldatakse kvartali ja aasta kaupa.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Turismiuuringu valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Andmeid kasutatakse üldistatult ja kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

    Turismiuuringus osalemine on vabatahtlik. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, mistõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluses on vaja osaleda, et riik saaks meid kõiki mõjutavaid otsuseid langetades tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega, 
    • telefoniküsitlusegga

    Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Turismiuuringu tulemused avaldatakse  statistika andmebaasis Eesti elanike reisimine valdkonna all.  Andmed leiab ka  Turism, majutus ja toitlustus valdkonnalehelt. Uute andmete avaldamise korral ilmub uudis.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | StatistikaametVeebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Täiskasvanute koolituse uuring on üle-euroopaline isikuuuring, mis uurib põhjalikult elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppimise osas. 

    Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse?

    Uuringut koordineerib Eurostat. Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Uuringu tulemused aitavad nii riiklikul kui Euroopa tasandil mõista, et kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab või hoopis takistab end täiendamast ja kas mõni ühiskonnagrupp vajab elukestva õppe kontekstis rohkem tähelepanu. 

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Eelmised uuringud toimusid 2007., 2011., 2016 ja 2022. aastal. Edaspidi toimuvad uuringud iga kuue aasta tagant (2028 jne).

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    2022. aasta uuring hõlmab 6800 inimest, kes valitakse juhuvalikuga rahvastiku statistilisest registrist kõigi 18–69-aastaste Eesti alaliste elanike seast. Valimisse sattunud inimesi küsitletakse olenemata sellest, kas nad on tasemehariduses või koolitustel osalenud.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega ja
    • telefoniküsitlusega.

    Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse statistikaameti ja Eurostati andmebaasis uuringule järgneval aastal.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (inglise keeles Programme for the International Assessment of Adult Competencies) annab infot täiskasvanute oskuste ja kogemuste kohta. See on kõige mahukam täiskasvanute oskusi selgitav uuring maailmas. Uuringus osalevad peamiselt OECD riigid.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi tellimuse alusel ja selle lõpptellija on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Täiskasvanute oskuste uuringuga kogutakse teavet ühiskonnas ja majanduses vajalike oskuste kohta: lugemine, info otsimine, arvuti ja infotehnoloogia võimaluste kasutamine. Teavet kogutakse ka hariduse ja töökogemuse kohta. Saadud andmete põhjal võrreldakse eri riikide elanike oskuste taset, haridus- ja koolitusvõimalusi ning riikide konkurentsivõimet teadmispõhises majanduses. See aitab mõista, kuidas Eesti täiskasvanud inimestel läheb võrreldes teiste riikide elanikega.

    Andmete põhjal saab teha järeldusi täiskasvanute oskuste arengu kohta, uurida oskuste taset formaalse koolihariduse, hilisema töö, koolituste ja koduse keskkonna alusel. Uuringu tulemusi võetakse arvesse otsuste langetamisel haridus- ja koolitusvaldkonnas ning tööelu küsimustes. Näiteks on varasemate uuringute andmeid kasutatud infoühiskonna arengukava ja elukestva õppe strateegia koostamisel ning kutsekoolide õppekavade ja kutsestandardite täiustamisel.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimub iga kümne aasta tagant. Esimene täiskasvanute oskuste uuring korraldati aastail 2010–2012. Järgmine uuring toimub aastail 2021–2023 kahes etapis: esimene, väiksem laine, 2021. aastal, ning teine, suurem laine, aastail 2022–2023.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Täiskasvanute oskuste uuringu sihtrühma kuuluvad kõik Eesti 16–65-aastased elanikud. Osalejad valitakse juhuvaliku teel rahvastiku statistilisest registrist. Uuringu esimeses etapis saadetakse uuringukutse 3200 isikule. Teises etapis saavad osalemiskutse 13 000 isikut.

    Vaata ka videot valimi moodustamisest

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid silmast silma küsitlusega.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning OECD veebilehel.

     

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid kasutab näiteks sotsiaalministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Tööjõu-uuringuga kogutud andmeid kasutatakse Eesti majanduse ja tööturu olukorra jälgimiseks ning analüüsimiseks. Prognoosimiseks ja riigieelarve tegemiseks on andmeid vaja ka riigile. Isikuküsitluse eelis ettevõtete uuringute ja administratiivsete andmetega võrreldes on terviklik vaade tööealisest elanikkonnast. Näiteks ei võta ettevõtete uuring arvesse ametlikult vormistamata töösuhtega töötajaid, tööjõu-uuringusse on nad aga kaasatud.

    Uuringus kasutatakse rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) metoodikat, mis võimaldab riikide tulemusi võrrelda.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta jooksul ja tulemusi esitletakse kvartalite ning aasta kaupa.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Tööjõu-uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste isikute hulgast. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki leibkonnaliikmeid.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid

    • veebiküsitlusega,
    • telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse).
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu tulemused avaldatakse kord kvartalis statistika andmebaasis sotsiaalelu ja tööturu valdkonna all ning tööturu rakenduses. Samuti kajastatakse tulemusi tööelu valdkonna uudistes.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | StatistikaametVeebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga hinnatakse Eesti leibkondade reaal- ja finantsvarasid ning võlakoormust, samuti  sissetulekuid, sääste ja tarbimiskäitumist.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös Eesti Pangaga. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Sarnaste andmete kogumine kõigis euroala riikides võimaldab riikide tulemusi omavahel võrrelda.

    Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida võlakoormuse kasvu mõju majandusele, mis on abiks rahapoliitika väljatöötamisel võimalike tulevaste majanduskriiside ennetamiseks.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut on  korraldatud 2013., 2017., 2021. ja 2024 aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) elavad inimesed.  Uuringut korraldatakse paneelina, s.t kontakteerutakse eelmises laines vastanud leibkondadega. Üks leibkond osaleb uuringus maksimaalselt neli korda, seejärel langeb ta uuringust välja koos kõigi oma hargnenud leibkondadega. Igas laines kaasatakse uuringusse ka uusi osalejaid, kes leitakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Leibkonnaankeedile vastab leibkonna rahaasjadega kõige paremini kursis olev isik, isikuankeedile kõik selle leibkonna vähemalt 16‑aastased liikmed. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Statistikaamet korraldab Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
    Selles uuringus kogutakse andmeid

    • veebiküsitlusega, 
    • telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse)

    Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Uuringu üldistatud tulemused avaldatakse Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga veebilehel.

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Uuringus osalenud leibkond saab tänutäheks kinkekaardi 15 euro väärtuses.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | StatistikaametVeebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis on Eesti sotsiaaluuring?

    Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. 

    Kellele on uuringu andmeid vaja? 

    Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised leibkonnatüübid meil on, kui palju kasvab neis lapsi ja milline on leibkondade majanduslik olukord. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid räägivad tihti meie inimeste toimetulekust, vaesusest ning ilmajäetusest, sissetulekust, elamistingimustest ja arstiabi kättesaadavusest. See teave pärinebki sageli sotsiaaluuringust.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Eesti sotsiaaluuring korraldatakse igal aastal alates 2004. aastast.

    Kuidas valitakse uuringus osalejaid? 

    Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed. Iga leibkonda küsitletakse neli aastat järjest 12 kuu tagant. Igal aastal osa leibkondadest vahetub. Täpsuse tagamiseks ühe aasta valimis leibkonnad ei kordu. Leibkondade korduvküsitlemine mitmel järjestikusel aastal aitab paremini hinnata aasta jooksul toimunud muutusi. Sotsiaaluuringu käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Sotsiaaluuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluse andmete alusel saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid, tuginedes tõesele ja usaldusväärsele teabele.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega, 
    • telefoniküsitlusega.

    Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Sotsiaaluuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumate analüüsidega saab tutvuda statistikaameti blogis. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmed leiab ESMS-i metaandmete alt.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?

    Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | StatistikaametVeebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumiga. Uuring on Euroopa Liidu terviseuuringu osa. 

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Terviseuuringuga kogutud andmed annavad pildi rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Eraldi vaadeldakse seoseid sotsiaal-majanduslike ja muude teguritega ning hinnatakse sotsiaalset toimetulekut ja abivajadust tervisliku olukorra tõttu. Andmete võrdlus varasemate aastatega väljendab rahvastiku tervise muutusi. Uuringu tulemusi kasutatakse rahvastiku terviseprogrammide ja ennetuse kavandamisel ning senise tegevuse hindamisel.
    Eesti terviseuuringu andmeid saab võrrelda Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud terviseuuringutega. Riikide võrdlemine aitab hinnata liiduüleseid programme ja poliitikat, mis hõlmavad rahvastiku tervist, sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust, tervisega seotud ebavõrdsust ja tervena vananemist.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Terviseuuringut on Eestis korraldatud neli korda: aastail 1996, 2006, 2014 ja 2019.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringu valimisse satutakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Valimi suurus on 8500 inimest. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid inimesi.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid 

    • veebiküsitlusega, 
    • silmast silma küsitlusega. 
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Eesti terviseuuringu 2019. aasta andmed avaldatakse Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis, kust leiab ka varasemate uuringute tulemused.

    Statistikaamet edastab andmed ka Eurostatile.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Euroopa sotsiaalfondi (ESF) tegevuses osalejate uuringu tulemuste alusel hinnatakse Euroopa sotsiaalfondi raha kasutamise tulemuslikkust.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Uuring korraldatakse koostöös rahandusministeeriumiga.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Alates 2014. aastast on Eesti riigile eraldatud Euroopa sotsiaalfondist ligi 600 miljonit eurot, mida kasutatakse töötute ümberõppeks, tugiisikuteenusteks, koolitusteks ja muu tegevuse rahastamiseks. Raha kasutamise edukust ei saa mõõta üksnes kulutamise põhjal, vaid hinnata tuleb ka tulemusi. Selleks analüüsitakse, milline oli osalejate koht tööturul tegevuse alguses ning kuidas see on muutunud neli nädalat ja kuus kuud pärast tegevuse lõppemist. Enamik andmeid saadakse andmekogudest. Mõnikord on vaja tegevuses osalenuid ka küsitleda.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimib kord kuus.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Osalenute andmeid kogutakse tegevuse korraldajalt. Andmeid analüüsitakse kahes rühmas:

    • osalenud isikud, kes ESF-i meetmest rahastatava tegevuse alguses töötasid ja kellel on tegevuse lõppemisest möödas kuus kuud;
    • ESF-i rahastatud meetme tegevuses töötukassa kaudu osalenud isikud, kellel on viimasest tegevusest möödas neli nädalat.
    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Osalenute andmeid kogutakse tegevuse korraldajalt.

    Uuringu järelküsitluse valimisse sattunud isikule saadetakse tegevuse korraldajalt saadud e-posti aadressile teavituskiri lingiga lühikesele küsimustikule. 

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Osalenud isikute ankeetidest, andmekogudest ja küsitlustest kogutud andmed koondatakse ühtsesse andmebaasi. Andmete põhjal arvutatakse välja ESF-i vahendite kasutamise edukust hindavad tulemusnäitajad. Aruanne esitatakse ka Euroopa Komisjonile.

    Kasutatakse näiteks järgmisi tulemusnäitajaid:

    • tegevuses osalenute arv, kes tegevuse alguses olid töötud või mitteaktiivsed, kuid neli nädalat pärast tegevuse lõppu olid endale töökoha leidnud;
    • tegevuses osalenute arv, kes kuue kuu jooksul pärast tegevust olid tööle asunud;
    • tegevuses osalenute arv, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuses osalemist paranenud.
    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Euroopa sotsiaalfondi rahastatavas tegevuses osalenute uuring on lühike küsitlus, millele saab vastata veebis https://kysitlus.stat.ee. Küsimuste ja probleemide korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis on Euroopa sotsiaaluuring?

    Euroopa sotsiaaluuringuga (European Social Survey – ESS) selgitatakse välja Euroopa riikide sotsiaalne struktuur ja inimeste elutingimused ning analüüsitakse hoiakuid, uskumusi ja inimeste käitumist, mis on seotud institutsioonide arenguga.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringut rahastavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Tartu ülikool.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks. See on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille tulemusi kasutatakse paljudes valdkondades. Andmeid kogutakse alates 2002. aastast. Praguseks on koondatud ligi 500 000 inimese andmed 35 riigist. Riikide andmete võrdlemiseks nõutakse uuringus rangete reeglite järgimist.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring korraldatakse iga kahe aasta tagant. Statistikaamet viis uuringu läbi viimati 2022. aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Euroopa sotsiaaluuringu valimisse satub isik juhuvalikuga, mis tehakse rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadressi puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

    Selles uuringus kogutakse andmeid silmast silma küsitlusega.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) rahvusvahelise uuringuga kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta.

    Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

    Kuni aastani 2023 SHARE uuringut koordineeris Müncheni vananemisökonoomika keskus Max Plancki sotsiaalpoliitika instituudi juures Saksamaal. Aastast 2023 juhib SHARE uuringut uus selleks loodud SHARE BERLIN Institute, mis asub Berliinis. SHARE uuringut korraldavad riigid asutasid 2011. aastal rahvusvaheliste õigustega organisatsiooni SHARE ERIC. Rahvusvahelisse uuringumeeskonda kuuluvad eri valdkondade sajad spetsialistid Euroopast ja kaugemaltki.

    Euroopa Komisjon on nimetanud SHARE uuringu riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse võrreldava poliitika hindamise peamiseks allikaks. Selle uuringu tulemuste põhjal hinnatakse riikide pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikat.

    Eestis koordineerib küsitlust Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli teiste instituutidega.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Elanikkond vananeb. Seda arvestades tuleb riigil arendada sotsiaalkindlustussüsteemi, meditsiiniteenuseid ja sotsiaalset ning majanduskeskkonda. Uuring annab vastused küsimustele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas.

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Aastatel 2004–2022 on korraldatud üheksa SHARE küsitluse lainet. Eesti liitus 2011. aastal neljanda lainega. Aastatel 2024-2025 korraldab Statistikaamet SHARE 10. laine. Esialgselt oli kavas jätkata küsitlusi aastani 2024, kuid rahvusvahelisel SHARE-ERIC juhtkonna koosolekul 2022 otsustati, et uuring jätkub ka peale 10. laine lõppu aastal 2024. Uuringulained toimuvad igal teisel aastal.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

    Uuringusse valiti vähemalt 50-aastaseid inimesi juhuvalikuga uuringu alguses, aastal 2011. Üle laine kaasatakse ka uusi inimesi, kes on vahepeal jõudnud vaadeldavasse vanusrühma. Uued valimiisikud jäävad edaspidi samuti igal teisel aastal oma elumuutuste kohta vastuseid andma.

    Kuidas andmeid kogutakse? 

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud postiaadressile.

    Selles uuringus kogutakse andmeid silmast silma küsitlusega. Mõned vaheleained korraldatakse telefoniküsitlustena.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    SHARE-ga kogutud andmeid avaldab statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis „Eri valdkondade statistika“ all.

     

    Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

    Iga vastaja saab küsitlejalt meene/kinkekaardi.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt 2024 uuringute ajakava | Statistikaamet. Silmast silma intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Silmast silma küsitlemisel on uuringusse valitud inimesel alati õigus küsida küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses palutakse anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnatakse kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht. Samuti küsitakse isiku elukoha ja leibkonna andmeid.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringut korraldatakse rahandusministeeriumi ja statistikaameti koostöös.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Uuringu tulemustele tuginedes saavad kohalikud omavalitsused ja riik arendada oma pakutavaid teenuseid ja kohalikku elu. Kogutud andmete põhjal on võimalik saada tagasisidet kohalike omavalitsuste tehtud tööle.

    Kui sageli seda uuringut korraldatakse?

    Esimese uuringu tulemused avaldasime 2020. aastal. Järgmised uuringud viiakse läbi 2024. ja 2026. aastal. Uuringu sagedus sõltub tellimusest.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Uuringu valim on isikupõhine ja võetakse juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Selle uuringu küsimustele saab vastata veebis.

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Statistikaameti andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__piirkondlik-rahulolu/  ning  Piirkondlik juhtismislaua rubriigis Rahulolu elukeskkonnaga

    Uuringu üldistatud tulemused kohalike omavalitsuste kaupa esitab rahandusministeerium oma veebilehel. Sealt saab ülevaate kohalike omavalitsuste teenuste korraldusest ja teenustega rahulolust. Veebileht on abiks kohalikele omavalitsustele piirkonna arendamisel ja elanikele infokanaliks, kust saada paremat ülevaadet kohalikest avalikest teenustest.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Tööelu-uuring annab ülevaate töö- ja tööajakorraldusest, töötervishoiust, töötasustamisest, töötajate arendamisest, kaasamisest ja kollektiivsetest töösuhetest Eestis. Uuringus küsitletakse nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saada terviklik pilt Eesti tööelust ja töösuhetest, hinnata mõjureid ja võrrelda muutusi ajas.

    Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse?

    Uuringu avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium.

    Milleks on neid andmeid vaja?

    Tööelu-uuringu andmed annavad väärtuslikku infot tööelu kohta. Andmete põhjal saab üles leida tööelu kitsaskohad ja kavandada nende lahendamist. Andmeid kasutatakse tööelupoliitika analüüsimiseks ja teadustöös.

    Uuringusse on kaasatud tööandjad ehk ettevõtete ja asutuste juhid või esindajad ja töötajad. Mõlemaid pooli on vaja küsitleda, sest vastused võivad erineda. Näiteks ei pruugi töötaja teada, kui palju ettevõtte töötajatest töötab tähtajatu lepinguga. Tööandja ei pruugi aga teada, kas töötaja kuulub ametiühingusse. Erineda võivad ka tööandjate ja töötajate ootused ning hinnangud ettevõtte tööelule ja töösuhetel

    Kui sageli uuringut korraldatakse?

    Uuring toimub iga kuue aasta tagant.

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Ettevõtted ja asutused satuvad tööelu-uuringu valimisse juhuvalikuga statistikaameti majandusüksuste registrist. Töötajate küsitlusele vastajad leitakse küsitluses osalenud ettevõtete töötajate seast samuti juhuvalikuga. Ühest ettevõttest vastama valitud töötajate arv oleneb sellest, kui palju on ettevõttes töötajaid.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele ja ettevõtetele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas saab küsimustikule vastata ning kuidas uuringusse valitutega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisiku rahvastikuregistri e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistri aadressile postiga. 

    Selles uuringus kogutakse andmeid

    • veebiküsitlusega, 
    • silmast silma küsitlusega. 
    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Tööelustatistikat avaldatakse statistika andmebaasis. Uuringu tulemusi kasutatakse paljudes analüüsides.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Sellele küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Intervjuu teeb erikoolitusega küsitleja. Statistikaameti küsitleja nime saab kontrollida siit. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

  • Mis uuring see on?

    Suhteuuring annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab meil hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle teabe põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saame küsitlusest teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on meie positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

    Kelle tellimusel uuring korraldatakse?

    Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Tulemused edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.

    Milleks neid andmeid vaja on?

    Uuringust saadav teadmine aitab hinnata, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on meie positsioon võrreldes teiste riikidega. Tulemused aitavad mõista, kes on peamised haavatavad sihtrühmad, millised on väärkohtlemise riski- ja kaitsetegurid ning võimalikud ohvristumiseni viivad trajektoorid. Lisaks selgitame välja, kuivõrd teadlikud on Eesti elanikud abi leidmisest ja millised on selle kitsaskohad. 

    Kui sageli uuring toimub?

    Uuring toimub Eestis esimest korda. Edaspidi soovitakse uuringut korrata, kuid täpne sagedus sõltub vajadusest ja lepitakse kokku Euroopa koostöövõrgustikes. 

    Kuidas valitakse uuringus osalejad?

    Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valime rahvastikuregistrist 18–74-aastaste elanike hulgast juhuvalikuga. Et saaksime tulemusi laiendada kogu elanikkonnale, küsitleme ligikaudu 16 700 inimest.

    Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse (riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel) ning kogutud andmeid kasutame vaid väga üldistatud kujul. Kui oled valitud uuringus osalema, siis palun tee seda kindlasti – sinu vastused on olulised, sest tõese ja usaldusväärse teabe põhjal saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid parimal viisil.

    Kuidas andmeid kogutakse?

    Enne uuringu algust saadame kõigile valimisse sattunud elanikele kirja, milles tutvustame uuringu eesmärki ja anname teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskirja saadame vastajale rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui see puudub, saadame teavituskirja rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. 

    Andmeid kogutakse nii veebiküsitluse kui ka silmast silma küsitlusega. 

    Kus uuringu tulemused avaldatakse?

    Suhteuuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis „ Sotsiaalelu Õigus ja turvalisus“ all 2023. aastal.

    Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

    Küsitlusele saab vastata veebis https://estat.stat.ee. Kui aga eelistad silmast silma küsitlust, siis selle teeb statistikaameti eriväljaõppe saanud küsitleja, kelle nime saab kontrollida siit. Uuringusse valitud inimesel on alati õigus näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee)

    Kust leiab infot väärkohtlemise kohta?

    Ära jää mures üksi! Kui tunned, et mõnes Sinu suhtes võib esineda väärkohtlemist, siis kasulikku infot leiad linkidelt:

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!