25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa

Uudis
Postitatud 19. juuni 2024, 8.00
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.

Muutused rahvaarvus

  • Järgmise 25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikides maakondades peale Harju- ja Tartumaa. 
  • Ühes maakonnas (Pärnumaal) väheneb rahvaarv alla 10%, üheksas maakonnas väheneb 10–20% ja kolmes maakonnas kahaneb enam kui 20%.
  • Protsentuaalselt kasvab rahvaarv enim Tartumaal (+4,5%) ja absoluutarvudes Harjumaal (+24 671).
  • Rahvaarv langeb enim protsentuaalselt Jõgevamaal (-22,5%) ja arvuliselt Ida-Virumaal (-26 582). 
Maakondade rahvaarvu muutus

Vanuseline jaotus

  • Riigis tervikuna langeb aastaks 2050 tööealiste (20–64-aastased) osakaal 55%-ni.
  • Tööealiste osakaal langeb kõigis maakondades.
  • Ida-Virumaal ja Põlvamaal langeb tööealiste osakaal alla 50%.
  • Noorte (kuni 20-aastaste) osakaal on praegu ja ka tulevikus kõrgeim Tartumaal, vastavalt 24% ja 19%.
  • Pensioniealiste (65-aastaste ja vanemate) osakaal kasvab 5–8 protsendipunkti võrra.
  • Ainult Tartumaal jääb pensioniealiste osakaal jääb alla veerandi.
  • Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal küündib pensioniealiste osakaal üle kolmandiku.

 

Rahvaarvu arvuline muutus


Paiknemine

  • Maakondade rahvaarvu järjestus ei muutu, kuid Harjumaa osakaal suureneb veelgi.
  • Praegu elab Harjumaal 47% Eesti elanikest, kuid aastaks 2050 tõuseb see 51%-ni.
  • Tartumaa osatähtsus kasvab 1 protsendipunkti võrra 13% juurde.
  • Tööealisest elanikkonnast 2/3 elavad kas Harju- või Tartumaal.
  • Ida-Virumaal, kus rahvaarv langeb kõige rohkem, jääb vanemaealiste arv suuresti samaks, kuid alla 20-aastaste arv väheneb seal rohkem kui 6000 võrra ja tööealiste arv kahaneb rohkem kui 20 500 võrra.

Ränne

  • 20. aastates noored rändavad Harjumaale ning Tartumaale.
  • Hilisemates vanusegruppides on siseränne ühtlasem ja üle-eestilisem.
  • Välisrändes osalejatest ligi 60% tulevad või lähevad Harjumaalt.
  • Pisut üle 10% välisrändajatest saabuvad või lahkuvad Tartumaalt.

 

Maakondlik rahvastikuprognoos põhineb statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumil ja on koostatud kuni aastani 2050. Maakondlikus prognoosis on arvestatud sise- ja välisrände jaotumist maakondades. Sündimus- ja suremusnäitajad on üle-eestilised. 


Iga maakonna kohta leiab eraldi infot andmebaasist RV084 ja andmebaasist RV085.

Vaata prognoosi koostamise metoodikat ja detailsemaid andmeid statistika andmebaasist.
Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte ning rahvastikupüramiidi rakendust.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

 

Täpsem teave:

 

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

 

Foto: Shutterstock