Haridus
Haridus mõjutab meie võimalusi kogu elu jooksul – alates lasteaiast ja koolist ning lõpetades erialavalikute, tööelu ja elukestva õppega.
Haridusstatistika aitab mõista, kuidas Eesti inimesed õpivad, milline on nende haridustase ning kuidas muutuvad õppimisvõimalused ja haridustee eri eluetappides.
Haridusstatistika annab järgmist teavet:
- milline on elanike haridustase;
- kui palju lapsi osaleb alushariduses;
- kui palju on õppijaid üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses;
- kui palju on õppeasutusi;
- kui palju on teistest riikidest pärit üliõpilasi;
- kui levinud on õppimine täiskasvanute hulgas;
- kuidas ettevõtted panustavad töötajate koolitamisse.
Statistikast saab teada ka, kuidas muutuvad ühiskonna vajadused ning kas inimestel on võrdsed võimalused haridust omandada ja oma oskusi arendada. Samuti võimaldab haridusstatistika hinnata, kuidas on haridus seotud tööturu, piirkondliku arengu ja Eesti tulevase tööjõuvajadusega.
Haridusstatistikat kasutatakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. See võimaldab võrrelda Eesti haridust teiste riikide haridusega ja toetab hariduspoliitiliste otsuste tegemist.
Täpsem ülevaade Eesti haridussüsteemist, Eestis tehtavast haridusstatistikast, haridusega seotud klassifikaatoritest ja kasutatavatest mõistetest on statistikaameti ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud haridusstatistika käsiraamatus.
Rahvastiku kõrgeim omandatud haridustase vanuserühma järgi (registriandmed), 2026
| Põhiharidus (I taseme haridus) või madalam | Keskharidus (II taseme haridus) | Kõrgharidus (III taseme haridus) | |
|---|---|---|---|
| 15-19 | 71 345 | 9 322 | 3 |
| 20-24 | 13 548 | 46 681 | 9 507 |
| 25-29 | 10 355 | 29 613 | 26 500 |
| 30-34 | 11 128 | 34 039 | 35 720 |
| 35-39 | 15 287 | 43 900 | 48 100 |
| 40-44 | 13 550 | 41 436 | 45 911 |
| 45-49 | 14 189 | 35 367 | 44 223 |
| 50-54 | 10 751 | 40 518 | 41 030 |
| 55-59 | 5 822 | 41 439 | 37 648 |
| 60-64 | 5 137 | 40 368 | 38 116 |
| 65-69 | 6 539 | 39 398 | 36 738 |
| 70-74 | 9 230 | 32 280 | 30 397 |
| 75-79 | 10 125 | 24 886 | 21 889 |
| 80-84 | 9 187 | 13 892 | 12 946 |
| 85 ja vanemad | 14 474 | 14 171 | 13 474 |
Alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduses õppijad õppetaseme järgi, 2016–2025
Ühik: tuhat
| 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Õppetasemed kokku | 289,6 | 290,5 | 291,8 | 294,3 | 298,0 | 300,0 | 307,7 | 310,4 | 310,8 | 307,5 |
| Alusharidus | 67,6 | 66,9 | 65,9 | 66,3 | 66,4 | 67,0 | 69,0 | 68,3 | 66,7 | 63,4 |
| Üldharidus kokku | 149,2 | 153,3 | 156,7 | 158,7 | 160,8 | 162,6 | 169,1 | 171,2 | 171,0 | 171,4 |
| ..põhiharidus | 122,9 | 126,4 | 129,3 | 131,1 | 132,1 | 133,0 | 138,3 | 138,3 | 136,2 | 134,6 |
| ..üldkeskharidus | 26,2 | 26,9 | 27,3 | 27,6 | 28,8 | 29,6 | 30,8 | 32,9 | 34,9 | 36,8 |
| Kutseharidus kokku | 25,1 | 24,1 | 23,4 | 24,0 | 25,5 | 25,9 | 25,5 | 26,3 | 27,6 | 25,1 |
| ..kutseõpe põhihariduse nõudeta | 1,1 | 1,1 | 1,2 | 1,4 | 1,5 | 1,6 | 1,5 | 1,7 | 2,1 | 1,7 |
| ..kutseharidus pärast põhiharidust | 18,0 | 18,2 | 18,3 | 18,6 | 19,7 | 19,8 | 19,7 | 20,2 | 21,1 | 19,8 |
| ....kutseõpe põhihariduse baasil | 6,7 | 7,5 | 8,3 | 8,7 | 9,4 | 9,1 | 8,8 | 8,6 | 9,0 | 7,4 |
| ....kutsekeskharidus põhihariduse baasil | 11,3 | 10,7 | 10,0 | 9,9 | 10,3 | 10,6 | 11,0 | 11,6 | 12,1 | 12,4 |
| ..kutseõpe keskhariduse baasil | 6,0 | 4,8 | 3,9 | 4,0 | 4,3 | 4,4 | 4,2 | 4,4 | 4,3 | 3,7 |
| Kõrgharidus kokku | 47,8 | 46,2 | 45,8 | 45,2 | 45,3 | 44,6 | 44,1 | 44,6 | 45,5 | 47,5 |
| ..rakenduskõrgharidusõpe | 13,4 | 12,9 | 12,6 | 12,0 | 11,7 | 11,5 | 11,2 | 11,3 | 11,5 | 11,8 |
| ..bakalaureuseõpe | 16,8 | 16,1 | 15,8 | 15,7 | 16,0 | 15,8 | 15,9 | 16,5 | 16,9 | 17,7 |
| ..integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe | 3,3 | 3,2 | 3,2 | 3,2 | 3,3 | 3,3 | 3,3 | 3,4 | 3,5 | 3,7 |
| ..magistriõpe | 11,6 | 11,5 | 11,8 | 12,0 | 12,0 | 11,7 | 11,4 | 11,2 | 11,3 | 11,8 |
| ..doktoriõpe | 2,6 | 2,5 | 2,4 | 2,3 | 2,3 | 2,4 | 2,3 | 2,3 | 2,3 | 2,5 |
Üld-, kutse- ja kõrghariduses õppijate osatähtsus vanuse järgi, 2025
Ühik: %
| 6 aastat | 12,9 |
|---|---|
| 7 aastat | 93,7 |
| 8 aastat | 96,6 |
| 9 aastat | 97,0 |
| 10 aastat | 97,0 |
| 11 aastat | 96,9 |
| 12 aastat | 97,1 |
| 13 aastat | 97,3 |
| 14 aastat | 97,3 |
| 15 aastat | 97,0 |
| 16 aastat | 93,8 |
| 17 aastat | 90,8 |
| 18 aastat | 80,5 |
| 19 aastat | 49,9 |
| 20 aastat | 48,8 |
| 21 aastat | 45,9 |
| 22 aastat | 38,0 |
| 23 aastat | 30,2 |
| 24 aastat | 24,1 |
| 25 aastat | 19,0 |
| 26 aastat | 15,0 |
| 27 aastat | 12,4 |
| 28 aastat | 10,5 |
| 29 aastat | 9,1 |
| 30 kuni 34 aastat | 7,1 |
| 35 kuni 39 aastat | 5,5 |
| 40 kuni 44 aastat | 4,4 |
| 45 kuni 49 aastat | 3,5 |
| 50 kuni 54 aastat | 2,5 |
| 55 kuni 59 aastat | 1,5 |
| 60 kuni 64 aastat | 0,6 |
| Vähemalt 65 aastat | 0,1 |
Säästva arengu haridusnäitajad ÜRO eesmärkide põhjal, 2016–2025
Eesmärk 4. Kvaliteetne haridus
| 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 4.1.1. Täiskasvanute elukestev õpe: formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määr, % | 15,7 | 17,2 | 19,7 | 20,2 | 17,1 | 18,4 | 21,1 | 23,2 | 23,3 | 23,8 |
| 4.1.2. Täiskasvanute elukestev õpe: informaalõppes osalemise määr, % | .. | .. | .. | .. | .. | 59,6 | 62,6 | 67,8 | 69,4 | 65,7 |
| 4.2. Kolmanda taseme haridusega inimeste osatähtsus 25-34-aastaste hulgas, % | 41,0 | 43,0 | 43,6 | 42,8 | 43,1 | 43,2 | 43,9 | 43,5 | 42,7 | 44,3 |
| 4.3. Eri- ja kutseharidusega inimeste osatähtsus 25-64-aastaste hulgas, % | 71,5 | 71,4 | 73,0 | 73,0 | 74,1 | 73,5 | 74,7 | 74,9 | 74,1 | 73,8 |
| 4.4. Vähemalt baastasemel digipädevusega elanike osatähtsus 16-74-aastaste hulgas, % | 60,0 | 60,0 | .. | 62,0 | .. | 56,4 | .. | 62,6 | .. | 62,5 |
| 4.5.1. Lugemises tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, % | .. | .. | 13,9 | .. | .. | .. | 10,6 | .. | .. | 9,0 |
| 4.5.2. Matemaatikas tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, % | .. | .. | 15,5 | .. | .. | .. | 13,1 | .. | .. | 13,3 |
| 4.5.3. Loodusteadustes tippsooritustasemel õpilaste osatähtsus, % | .. | .. | 12,2 | .. | .. | .. | 11,6 | .. | .. | 11,3 |
| 4.6. Huvikoolis õppivate noorte osatähtsus 7-26-aastaste hulgas, % | 24,0 | 26,2 | 28,8 | 29,9 | 30,3 | 32,3 | 32,2 | 32,5 | 32,9 | 33,3 |
| 4.7. Õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega 18-24-aastaste noorte osatähtsus, % | 11,4 | 11,8 | 12,0 | 11,2 | 8,5 | 9,8 | 10,8 | 9,7 | 11,0 | 10,2 |
Hariduskulutused haridusliigi järgi, 2020–2024
Ühik: tuhat eurot
| Alusharidus | Üldharidus | Kutseharidus | Kõrgharidus | |
|---|---|---|---|---|
| 2020 | 368 647 | 789 354 | 109 626 | 415 389 |
| 2021 | 388 651 | 840 228 | 129 096 | 439 058 |
| 2022 | 452 697 | 1 022 601 | 131 602 | 468 059 |
| 2023 | 532 396 | 1 108 868 | 157 569 | 548 336 |
| 2024 | 567 951 | 1 099 330 | 168 008 | 654 915 |
Õpetajate päev: 10 fakti Eesti õpetajate kohta
5. oktoobril tähistatakse nii Eestis kui mujal maailmas rahvusvahelist õpetajate päeva. Vaatame, mida näitavad andmed* Eesti õpetajate kohta!
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.