Palgalõhe
Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid.
Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on vähemalt üks töötaja. Töötajate hulka loetakse töölepingu, avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
Ühtse metoodikaga soolise palgalõhe statistikat on avaldatud aastast 2011. Palgalõhe arvutamiseks vajalikke andmeid kogutakse küsimustikuga – iga nelja aasta tagant kasutatakse Töötasu struktuuri uuringu andmeid ning uuringu vaheaastatel lühendatud küsimustikku.
Palgalõhe jaoks kasutatakse esinduskuuna oktoobrit.
Statistikaameti palgarakenduses on nähtav meeste ja naiste palkade erinevus. Need andmed pärinevad administratiivallikatest.
| 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Meestöötajate keskmine brutotunnipalk | 7,9 | 7,9 | 8,6 | 9,1 | 10,0 | 11,5 | 11,8 | 12,3 |
| Naistöötajate keskmine brutotunnipalk | 6,3 | 6,5 | 7,1 | 7,7 | 8,5 | 9,5 | 10,3 | 10,7 |
| 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Palgalõhe | 20,9 | 18,0 | 17,1 | 15,6 | 14,9 | 17,5 | 13,1 | 13,2 |