Palgalõhe

Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid.

Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Palgalõhe valem

Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on vähemalt üks töötaja. Töötajate hulka loetakse töölepingu, avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

Ühtse metoodikaga soolise palgalõhe statistikat on avaldatud aastast 2011. Palgalõhe arvutamiseks vajalikke andmeid kogutakse küsimustikuga – iga nelja aasta tagant kasutatakse Töötasu struktuuri uuringu andmeid ning uuringu vaheaastatel lühendatud küsimustikku.

Palgalõhe jaoks kasutatakse esinduskuuna oktoobrit.

Statistikaameti palgarakenduses on nähtav meeste ja naiste palkade erinevus. Need andmed pärinevad administratiivallikatest.

Palgalõhe 13,2 %
Meeste keskmine brutotunnipalk 12,3 eurot
4,2%
Naiste keskmine brutotunnipalk 10,7 eurot
3,9%
Sooline palgalõhe | 2017–2024
Sooline palgalõhe | 2017 – 2024
Ühik: eurot
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Meestöötajate keskmine brutotunnipalk 7,9 7,9 8,6 9,1 10,0 11,5 11,8 12,3
Naistöötajate keskmine brutotunnipalk 6,3 6,5 7,1 7,7 8,5 9,5 10,3 10,7

Palgalõhe | 2017 – 2024
Ühik: %
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Palgalõhe 20,9 18,0 17,1 15,6 14,9 17,5 13,1 13,2