Ettevõtete kiirstatistika, 2019–2020
Ettevõtete käive
Statistikaamet avaldas 2020. aastal ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast.
Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni.
Andmed on toodud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2005. aastast, mis hõlmavad ka eelmist majanduskriisi. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt on esitatud 2020. aasta muutused, et hinnata siis alanud majanduskriisi mõju.
Joonisel esitatakse võrdlusena nelja aasta kuukäibed käibedeklaratsiooni (KMD) alusel.
Tegevusala
Joonisel esitatakse kuukäive ettevõtte põhitegevusala järgi.
Ettevõtte töötajate arv
Joonistel esitatakse ettevõtete käive töötajate arvu järgi.
Kohalikud omavalitsused
Joonistel esitatakse ettevõtete käive kohalike omavalituste lõikes. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et ettevõtted on kohalikesse omavalitsustesse määratud registreeritud asukoha järgi. Kaasatud on üksnes ettevõtted, mille asukohta oli võimalik sedavõrd täpselt määrata. Ettevõtte tegutsemiskoht võib registreeritud aadressist erineda. Üksikute ettevõtete ja mõnel juhul ka tegevusalade tehingud võivad (eriti väiksemate) kohalike omavalitsuste näitajaid oluliselt mõjutada. Joonistelt on eemaldatud väärtused, mis ei vasta konfidentsiaalsusnõuetele, mistõttu aegread võivad olla katkendlikud.
Järgneval joonisel on esitatud ettevõtete käive ja selle osatähtsus kogu Eesti ettevõtete deklareeritud käibest. Samuti on toodud suurima käibega ettevõtte ja suurima käibega tegevusala osatähtsused.
Metoodika
Joonised on tehtud on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni (KMD) andmete alusel. Deklaratsiooni esitavad käibemaksukohustuslased iga kuu 20. kuupäevaks eelmise maksustamisperioodi (kuu) kohta. Vormil KMD deklareeritakse maksustatavad tehingud ja toiminguid maksumäärade kaupa.
Joonistel on esitatud ettevõtete deklareeritud kogukäive, mille maksustatavate toimingute ja tehingute summa maksumäär on 20%, 9% ja 0% (vormi ridade 1, 2 ja 3 summa).
Hõlmatud on äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on käibemaksukohustuslased.
Deklareeritud käibe ja ettevõtete müügitulu näitaja erinevused on järgmised:
- müügitulu ei sisalda müüdud põhivara;
- müügitulu ei sisalda aktsiisimaksu;
- müügitulu ei sisalda ettemakseid;
- müügitulu hinnang arvutatakse ka väikeettevõtetele, kes pole käibemaksukohustuslased.
Ettevõtete tööjõukulud
Statistikaamet avaldas kiirstatistikat ettevõtete tööjõukulude kohta tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1, 2 ja 4 andmete põhjal.
Hõlmatud on äriühingud ja FIE-d, kes on teinud maksustatavaid väljamakseid füüsilistele isikutele.
Andmed on esitatud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2013. aastast. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt on esitatud 2020. aasta muutused, et hinnata siis alanud majanduskriisi mõju.
Esitatud on tööjõukulu kokku ja tööjõukulu töötaja kohta tegevusalal või suurusrühmas.
Käibe ja tööjõukulu võrdlus
Joonistel on esitatud käibe ja tööjõukulu seosed, mis võimaldavad hinnata käibe muutuse mõju tööjõukulu muutusele.
Seoste hindamisel tuleb silmas pidada, et deklaratsioonis esitatakse ettevõtte käive tekkepõhiselt, aga tööjõukulu esitatakse väljamaksekuu järgi. Enamasti sisaldavad kuu väljamaksed eelmise kuu töötasu. Seega avaldub tööjõukulu muutus umbes ühekuuse hilinemisega, võrreldes käibe muutusega.
Metoodika
Tööjõukulu on leitud maksu- ja tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmete alusel. TSD esitavad juriidilised ja füüsilised isikud iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kalendrikuul tehtud maksustatavate väljamaksete kohta.
Joonistel on esitatud äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmed, kes on teinud maksustatavaid väljamakseid.
TSD-lt on kasutatud lisade 1, 2 ja 4 andmeid.
TSD lisa 1. Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.
TSD lisa 2. Mitteresidendist füüsilistele või juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.
TSD lisa 4. Erisoodustused.
Kasutatud mõisted
Tööjõukulu komponendid
Töötasu (TSD lisa 1 väljamakseliigid 10, 11, 12, 13, 15 , 21, 22, 23 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 120, 121, 122, 126, 127, 128, 144, 145, 146, 147, 148, 149, 156, 157).
VÕS-i tasu – võlaõigusseaduse kohaselt töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksed (TSD lisa 1 väljamakseliigid 17, 18, 19, 20 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 123, 124, 125);
Muu tasu – tööandja makstud toetused ja hüvitised ning erisoodustused koos erisoodustuse tulumaksuga.
Tööandja makstud toetused ja hüvitised – tööandja makstud haigushüvitised, tööõnnetuse ja kutsehaiguse hüvitised, kolmanda samba sissemaksed, hüvitised töölt vabastamise korral, toetus lapse sünni puhul (TSD lisa 1 väljamakseliigid 14, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34 ja TSD lisa 2 väljamakseliigid 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138, 139, 140, 141, 142, 143, 158, 159).
Tööandja makstud erisoodustused – eluasemekulude katmine, kindlustusmaksete tasumine, isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine, tasemeõppe kulude katmine, kulutused töötajate tervisele ja muud erisoodustused.
Sotsiaalmaks
Tööandja töötuskindlustusmakse
Tööjõukulud (v.a VÕS) – kõik tööjõukulude komponendid, välja arvatud VÕS-i tasu ja VÕS-i tasuga kaasnevad tööandja sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmakse. Tööjõukulud (v.a VÕS) on eraldi välja toodud.
Töötaja kohta arvutatud tööjõukuludes on samal ajal mitmes ettevõttes töötav isik võetud eraldi arvesse iga ettevõtte korral. Ettevõtte töötajate arvu grupp ja tegevusala on leitud statistikaameti majandusüksuste statistilise registri andmete alusel väljamakse tegemise aasta seisuga.
Statistikaameti andmebaasis avaldatav tööjõukulu (statistikatöö 21103 Tööandja kulutused töötajatele) erineb tööjõukulust deklaratsiooni alusel järgmiselt:
- deklaratsiooni väljamaksed on kassapõhised, statistikatöös esitavad ettevõtted tööjõukulu tekkepõhiselt;
- deklaratsioonis ei saa eristada ettevõtte kontrollorgani liikme tasu, mida ei arvata tööjõukulu hulka;
- statistikatöös ei võeta arvesse VÕS-i lepingute alusel tehtud väljamakseid, sest rahvusvaheliselt peetakse VÕS-i lepinguga töötavaid isikuid iseendale tööandjaks. Parema võrreldavuse jaoks on arvutatud deklaratsiooni tööjõukulud ka ilma VÕS-i lepinguteta
- deklaratsioonidest puuduvad järgmised suuremad tööjõukulu komponendid: koolituskulu, kulu vormiriietusele ja tööjõu värbamise kulu.