Mets

Metsaarvepidamine on statistiline raamistik, mis käsitleb metsa nii loodusvara kui ka majandusliku varana makromajanduslikus võtmes. Metsaarvepidamise raamistik ühendab metsade füüsilised näitajad (metsamaa puiduvaru, juurdekasv, metsavarumine) vastavate rahaliste näitajatega ning ka majandusnäitajatega (toodang, kulud, lisandväärtus). Metsaarvepidamise metoodika võtab toodangu ja lisandväärtuse arvutamisel arvesse ka kasvava metsa väärtust. Metoodika kirjelduse ja lisainfot leiab esimeses põhjalikus  "Description of the methodology and methodological issues for forest account"  ning teises täpsustavas metoodilises aruandes  “Developing of the forest accounts“ (töö on valminud keskkonnaarvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt 101197994 — 2024-EE-EGD). Metsaarvepidamise tabelid on avaldatud siin: KK53KK54 ja KK55

Administratiivset metsastatistikat koostab Keskkonnaagentuur ja see pakub pikki aegridu selles osas, kui suur on Eesti metsavaru, milline on puistute juurdekasv aastas; kui suur on Eesti metsamaa pindala,  milline on kaitstud metsamaa osatähtsus kõigist metsamaadest või näiteks kui suur on raiemaht aastas. 

Metsaarvepidamine ja administratiivne metsastatistika tuginevad erinevatele metoodilistele lähenemistele. Metsaarvepidamise näitajad ja nende  aastased muutused on kuvatud juhtpaneelidel. Sellest allpool on kuvatud aegread, mis põhinevad administratiivsel metsastatistikal.

Administratiivandmetel põhinevad metsastatistika tabelid on avaldatud siin: KK509, KK51, KK513, KK514, MM03, MM04, MM05, MM10

 

Puidu maht metsamaal 501 090 tuhat m³
-0,6%
Puiduvara nüüdisväärtus  metsamaal 15 161 miljonit eurot
0,1%
Metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala toodang 1 552,5 miljonit eurot
-12,0%
Puiduvarumine 11 564 tuhat m³
-3,7%
Puiduvarumine 541 miljonit eurot
-3,6%
Investeeringud metsamajanduses ja -varumisel 101,5 miljonit eurot
13,4%
Netojuurdekasv 9 100 tuhat m³
0,0%
Netojuurdekasv 383 miljonit eurot
0,0%
Lisandväärtus metsamajanduses ja -varumisel 221,4 miljonit eurot
-27,1%

Metsaga ja metsata metsamaa pindala, 2006–2025

Ühik: tuhat ha

Metsamaa pindalaPuistute pindala
20062 268,72 114,0
20072 264,92 116,5
20082 229,32 082,8
20092 216,62 071,2
20102 222,22 081,1
20112 234,62 089,9
20122 249,62 101,6
20132 268,52 115,6
20142 295,52 136,0
20152 310,62 147,0
20162 313,62 143,2
20172 331,12 157,8
20182 331,32 149,1
20192 333,22 142,4
20202 325,52 120,6
20212 325,62 117,9
20222 325,02 111,3
20232 334,22 122,1
20242 350,82 136,1
20252 360,22 151,2

Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast, 2005–2024

Ühik: %

20059,7
20069,8
200710,0
200810,0
200910,0
20109,6
201110,1
201210,8
201311,4
201411,3
201512,3
201612,9
201713,1
201813,2
201914,1
202014,2
202117,6
202218,1
202318,4
202419,7

Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal, 2004–2016

Ühik: %

200457,2
200556,3
200640,5
200736,6
200833,0
200944,7
201056,5
201160,9
201267,5
201365,3
201463,9
201563,3
201667,1

Raie statistilise metsainventuuri alusel, 2005–2024

Ühik: m³/ha

20052006200720082009201020112012201320142015201620172018201920202021202220232024
Koguraie118107112109109122112129123142141157162152131124117122108106
Uuendusraie261273274256238254262286270273265285291290273262275286274269
Hooldusraie6251484846444040444546474647414235373840
Muu raie6041381222323653394830394730271922292519

Metsa pindala, puistute pindala, 2006–2025

Ühik: tuhat ha

20062007200820092010201120122013201420152016201720182019202020212022202320242025
Metsamaa pindala2 2692 2652 2292 2172 2222 2352 2502 2692 2962 3112 3142 3312 3312 3332 3262 3262 3252 3342 3512 360
Puistute pindala2 1142 1172 0832 0712 0812 0902 1022 1162 1362 1472 1432 1582 1492 1422 1212 1182 1112 1222 1362 151

Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi, 1995–2024

Ühik: tuhat tonni

199519961997199819992000200120022003200420052006200720082009201020112012201320142015201620172018201920202021202220232024
Mänd8 0958 2148 3328 45110 0118 7149 0658 9658 6568 4108 3488 0627 9007 9708 0408 1488 5038 4148 5178 4158 4348 6108 9128 8088 9759 0328 7558 6979 1189 099
Kuusk38 82339 39139 95940 52741 50142 34341 99441 67442 13341 94542 01841 40141 15140 89842 08943 23645 40346 30347 09946 59046 74746 18046 25645 52345 54044 89644 29544 10744 33344 584
Kask27 36527 76528 16628 56628 21730 61630 07729 22029 15129 02028 35727 97527 30327 24826 94427 40328 02528 15028 66330 31930 49431 49532 45132 37731 83531 52730 49529 49628 85628 338
Haab3 8323 8883 9444 0003 5553 9594 2003 9564 2484 3724 3134 1194 4144 5674 7214 7485 0825 2965 4305 3795 6865 8195 9765 8135 7955 8085 7515 7585 9356 179
Sanglepp8 2658 3868 5068 62710 1388 7768 9118 6099 2319 1959 3219 4699 0148 4498 4478 6078 4388 8929 2349 2229 0078 7538 4928 3348 1177 9628 1908 3158 5138 453
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019