Mets

Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.

Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.

Metsastatistikast saab ülevaate,

  • kui suur on Eesti metsavaru;
  • milline on puistute juurdekasv aastas;
  • kui suur on Eesti metsamaa pindala;
  • milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
  • kui suur on raiemaht aastas.

Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.

2024. aasta detsembris valmis arendusena 2022. aasta andmete kohta koostatud metsa arvepidamine, mille metoodikakirjeldusi ja tulemusi  saab näha antud töö aruandes  ning  tabelitest.   Töö on valminud keskkonnaarvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101113157 — 2022-EE-EGD).

Raiemaht SMI alusel 11,74 miljonit m³
-2,82%
2023
Lageraie pindala SMI alusel 32,0 tuhat ha
-1,8%
2023
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 150,26 miljonit tonni
-0,74%
Metsamaa pindala 2,35 miljonit ha
0,70%
2024
Puistute üldvaru 452,75 miljonit m³
-0,21%
2024
Puistute varu juurdekasv aastas 7,2 m³/ha
-1,4%
2024
Territooriumi metsasus 51,6 %
2024
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast 19,7 %
2024
Raiemahu suhteline viga, SMI alusel 10,1 %
2023

Metsaga ja metsata metsamaa pindala, 2005–2024

Ühik: tuhat ha

 Metsamaa pindalaPuistute pindala
20052 270,92 107,2
20062 268,72 113,9
20072 264,92 116,5
20082 229,32 082,8
20092 216,62 071,2
20102 222,22 081,1
20112 234,62 089,9
20122 249,62 101,6
20132 268,52 115,6
20142 295,52 136,0
20152 310,62 147,0
20162 313,62 143,2
20172 331,12 157,8
20182 331,32 149,1
20192 333,22 142,4
20202 325,52 120,6
20212 325,62 117,9
20222 325,02 111,3
20232 334,22 122,1
20242 350,62 135,8

Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast, 2005–2024

Ühik: %

20059,7
20069,8
200710,0
200810,0
200910,0
20109,6
201110,1
201210,8
201311,4
201411,3
201512,3
201612,9
201713,1
201813,2
201914,1
202014,2
202117,6
202218,1
202318,4
202419,7

Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal, 2004–2016

Ühik: %

200457,2
200556,3
200640,5
200736,6
200833,0
200944,7
201056,5
201160,9
201267,5
201365,3
201463,9
201563,3
201667,1

Raie statistilise metsainventuuri alusel, 2004–2023

Ühik: m³/ha

 20042005200620072008200920102011201220132014201520162017201820192020202120222023
Koguraie110118105109104104115105121115132130146153146127121115120107
Uuendusraie212258264262242223237243266248252242263273276262253267278266
Hooldusraie6762514848464439404344444545464243363939
Muu raie2564434012223135544150303849322920233126

Metsa pindala, puistute pindala, 2005–2024

Ühik: tuhat ha

 20052006200720082009201020112012201320142015201620172018201920202021202220232024
Metsamaa pindala2 2712 2692 2652 2292 2172 2222 2352 2502 2692 2962 3112 3142 3312 3312 3332 3262 3262 3252 3342 351
Puistute pindala2 1072 1142 1172 0832 0712 0812 0902 1022 1162 1362 1472 1432 1582 1492 1422 1212 1182 1112 1222 136

Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi, 1994–2023

Ühik: tuhat tonni

 199419951996199719981999200020012002200320042005200620072008200920102011201220132014201520162017201820192020202120222023
Mänd42 23042 78643 34143 89744 45345 57949 26147 17847 37946 94049 34849 31351 57554 01554 76455 15055 23855 23255 82657 13758 41158 69058 20757 58756 89856 49955 00854 21053 19552 235
Kuusk25 56925 90526 24226 57826 91526 45128 82528 86128 49728 54528 90928 54828 32327 71027 63127 07827 73928 36828 72729 39130 81731 04231 92332 47432 21931 83031 30230 01429 03428 422
Kask36 18236 65837 13437 61038 08638 19339 76440 10440 12840 47040 45840 61839 86139 64539 58440 98842 13344 33545 17745 75145 14245 61245 24645 48844 87345 01944 26043 67543 37343 574
Haab7 3077 4037 4997 5957 6919 2218 2618 2988 2998 0587 8337 7657 7017 6167 7157 8477 9178 2158 1538 2838 1848 3368 5338 8498 8899 0799 1158 8848 8699 069
Sanglepp3 6643 7123 7613 8093 8573 4883 9404 1383 8404 1424 2714 2124 0374 3114 4614 5764 5984 9305 1385 2245 1465 4655 5725 7215 5715 5845 5245 4525 4235 498
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019