Tööturg

Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.

Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:

  • kui suur on tööhõive;
  • kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
  • kui palju inimesi töötab osaajaga;
  • kui palju on Eestis töötuid;
  • milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
  • kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
  • milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.

Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.

15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 73,9 %
2023
15–74-aastaste tööhõive määr, tööturg 69,2 %
2023
15–74-aastaste töötuse määr 6,4 %
2023
15–74-aastaste tööjõus osalemise määr (kvartal) 73,7 %
0,3%
IV KVARTAL 2023
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2013–2023
Blogi

Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.
Loe edasi 16. jaanuar 2024

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!