Tööturg
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.
Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:
- kui suur on tööhõive;
- kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
- kui palju inimesi töötab osaajaga;
- kui palju on Eestis töötuid;
- milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
- kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
- milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.
Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.
12% töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht
Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel: kiirabitehnikutel ja arstidel ning ka näiteks psühholoogidel, logopeedidel ja füsioterapeutidel. Eriarstide ja kiirabitehnikute seas töötab mitmel kohal ligi 60% inimestest.