Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist.
Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii mõnedki tööd, mida varem tehti käsitsi, on üle võtnud arvutid ja robotid ning üha rohkem kasutatakse digidokumente.
Avaldame andmeid infotehnoloogia kasutamise kohta nii ettevõtetes kui ka leibkondades, samuti kogume andmeid IKT-sektori majandusnäitajate kohta.
IKT-statistikast saab näiteks teada,
- kui palju ja mis seadmeid Eesti leibkonnad ning ettevõtted kasutavad;
- milleks internetti kasutatakse;
- kui palju kasutatakse e-kaubanduse võimalusi ja pilvetehnoloogiat;
- kui palju rakendatakse ettevõtetes roboteid ja 3D-printimist;
- kui suur on IKT-sektori ettevõtete müügitulu ja loodud lisandväärtus.
Avaldame andmeid IKT-sektori tegevusalade kohta teeninduses ja töötlevas tööstuses. IKT tegevusalad teeninduses on info- ja sidetehnika hulgimüük, tarkvara kirjastamine, telekommunikatsioon, programmeerimine ja konsultatsioonid, andmetöötlus ja veebiportaalide tegevus ning arvutite ja sideseadmete parandus. IKT tegevusalad töötlevas tööstuses keskenduvad elektronkomponentide ja trükkplaatide, arvutite ja arvuti välisseadmete, sideseadmete, tarbeelektroonika ning magnet- ja optiliste andmekandjate tootmisele.
Andmete põhjal saab hinnata, kuidas Eestil digiriigina läheb, milliseid meetmeid on vaja rakendada, et IKT võimalusi edasi arendada ning nende kasutamist veelgi soodustada.