Keskkonnakaitse rahastamine
Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnamaksude kehtestamine, mille osa kogumaksutulus on aastate jooksul suurenenud. Keskkonnamaksudega püütakse leevendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaksud on näiteks saaste-, energia- ja transpordimaksud.
Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta.
Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju
- kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud;
- investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad;
- laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt;
- tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid;
- ning mis keskkonnakaitse või ressursisäästu valdkonda ja millisele majandussektorile toetusi makstakse
Keskkonnakaitse rahastamise andmeid kasutatakse keskkonnakaitse meetmete rakendamise planeerimisel ja ökoloogilise maksureformi seirel, et suurendada keskkonnakoormuse maksustamist, vähendades samal ajal tööjõumakse.
Keskkonnatoetuse ja samalaadsete siirete jagunemisest Eestis on valminud töö, mis kirjeldab, kuidas 2020. aastal on keskkonnatoetusi jagatud - kes on rahastusallikad, millised majandussektorid on kasusaajad ja missuguseid keskkonnakaitse valdkondi on rahastatud ning mis mahus. Valminud tööga saab tutvuda siin
Metoodikaarendusest keskkonna- ja ressursisäästlikumate kaupade tootmise ja tarbimise kohta Eestis saab lugeda siin
Antud töö annab ülevaate valitud keskkonnakaupadest, mida on Eestis toodetud ja/või tarbitud ning kui palju on valitud tooted kallimad kui nende levinumad alternatiivid.
Üleval viidatud tööd on valminud pilootprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101022852 — 2020-EE-ENVACC) .
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Energiamaksud | 431 910 | 420 935 | 463 783 | 491 299 | 567 409 | 599 595 | 623 734 | 817 049 | 601 638 | 662 623 | 758 024 |
Transpordimaksud | 10 789 | 10 936 | 11 305 | 12 159 | 12 521 | 13 044 | 13 231 | 13 371 | 11 100 | 12 671 | 12 730 |
Saastemaksud | 31 483 | 37 068 | 44 227 | 44 920 | 50 144 | 52 723 | 54 527 | 44 285 | 28 952 | 32 236 | 42 518 |
Ressursimaksud | 14 882 | 15 700 | 13 749 | 14 506 | 15 236 | 15 692 | 17 445 | 14 836 | 15 315 | 16 004 | 16 268 |
2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
---|---|---|---|---|
Kogukulutused | 634,2 | 623,6 | 636,7 | 616,9 |
Residentide keskkonnateenuste tarbimine (ostjahindades) | 481,2 | 544,0 | 545,0 | 551,6 |
Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse | 182,8 | 110,9 | 140,1 | 129,1 |
Siirded | -29,8 | -31,2 | -48,4 | -63,9 |
2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Investeeringud | .. | 127 307 | 27 711 | 13 231 | 62 457 | 25 444 | 23 764 | 28 095 | 37 656 |
Jooksevkulud | 90 036 | 76 890 | 73 933 | 70 755 | 99 234 | 90 601 | 77 640 | 85 941 | 96 870 |
Tulud keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist | 56 202 | 53 166 | 57 965 | 60 635 | 57 453 | 51 651 | 52 187 | 68 085 | 90 464 |
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.