Keskkonnakaitse rahastamine

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnamaksude kehtestamine, mille osa kogumaksutulus on aastate jooksul suurenenud. Keskkonnamaksudega püütakse leevendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaksud on näiteks saaste-, energia- ja transpordimaksud.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju

• kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud;
• investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad;
• laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt;
• tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid;
• ning mis keskkonnakaitse või ressursisäästu valdkonda ja millisele majandussektorile toetusi makstakse

Keskkonnakaitse rahastamise andmeid kasutatakse keskkonnakaitse meetmete rakendamise planeerimisel ja ökoloogilise maksureformi seirel, et suurendada keskkonnakoormuse maksustamist, vähendades samal ajal tööjõumakse. 

Valminud on keskkonnatoetuse ja samalaadsete siirete arvepidamine, mis kirjeldab, kuidas 2022. aastal on keskkonnatoetusi jagatud -  rahastusallikad, millised majandussektorid on siirdeid saanud ja missuguseid keskkonnakaitse valdkondi on rahastatud ning mis mahus. Antud arendustöö (meetodikaaruanne ja tabelid) on valminud keskkonna arvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101113157 — 2022-EE-EGD).