Keskkonnakaitse rahastamine

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnamaksude kehtestamine, mille osa kogumaksutulus on aastate jooksul suurenenud. Keskkonnamaksudega püütakse leevendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaksud on näiteks saaste-, energia- ja transpordimaksud.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju

  • kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud;
  • investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad;
  • laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt;
  • tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid;
  • ning mis keskkonnakaitse või ressursisäästu valdkonda ja millisele majandussektorile toetusi makstakse

 

Keskkonnakaitse rahastamise andmeid kasutatakse keskkonnakaitse meetmete rakendamise planeerimisel ja ökoloogilise maksureformi seirel, et suurendada keskkonnakoormuse maksustamist, vähendades samal ajal tööjõumakse. 

Keskkonnatoetuse ja samalaadsete siirete jagunemisest Eestis on valminud töö, mis kirjeldab, kuidas 2020. aastal on keskkonnatoetusi jagatud - kes on rahastusallikad, millised majandussektorid on kasusaajad ja missuguseid keskkonnakaitse valdkondi on rahastatud ning mis mahus. Valminud tööga saab tutvuda siin

Metoodikaarendusest keskkonna- ja ressursisäästlikumate kaupade tootmise ja tarbimise kohta Eestis saab lugeda siin

Antud töö annab ülevaate valitud keskkonnakaupadest, mida on Eestis toodetud ja/või tarbitud ning kui palju on valitud tooted kallimad kui nende levinumad alternatiivid.

Üleval viidatud tööd on valminud pilootprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101022852 — 2020-EE-ENVACC) .

Keskkonnamaksud 723,5 miljonit eurot
10,1%
2021
Riigi keskkonnakaitsekulutused 616,9 miljonit eurot
-3,1%
Keskkonnakaitseteenuste tarbimine 551,6 miljonit eurot
1,2%
Keskkonnakaitseinvesteeringud 129,1 miljonit eurot
-7,9%
Tootmisettevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud 37,7 miljonit eurot
34,0%
Tootmisettevõtete keskkonnakaitse-jooksevkulutused 96,9 miljonit eurot
12,7%
Keskkonnamaksude laekumine | 2014–2022
Keskkonnakaitse kogukulutused | 2019–2022
Riigi keskkonnakaitsekulutused | 2019–2022
Keskkonnamaksud | 2012 – 2022
Ühik: tuhat eurot
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Energiamaksud 431 910 420 935 463 783 491 299 567 409 599 595 623 734 817 049 601 638 662 623 758 024
Transpordimaksud 10 789 10 936 11 305 12 159 12 521 13 044 13 231 13 371 11 100 12 671 12 730
Saastemaksud 31 483 37 068 44 227 44 920 50 144 52 723 54 527 44 285 28 952 32 236 42 518
Ressursimaksud 14 882 15 700 13 749 14 506 15 236 15 692 17 445 14 836 15 315 16 004 16 268

Riigi keskkonnakaitsekulutused | 2018 – 2021
Ühik: miljonit eurot
2018 2019 2020 2021
Kogukulutused 634,2 623,6 636,7 616,9
Residentide keskkonnateenuste tarbimine (ostjahindades) 481,2 544,0 545,0 551,6
Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse 182,8 110,9 140,1 129,1
Siirded -29,8 -31,2 -48,4 -63,9

Tootmisettevõtete keskkonnakaitselised kulud ja tulud | 2014 – 2022
Ühik: tuhat eurot
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Investeeringud .. 127 307 27 711 13 231 62 457 25 444 23 764 28 095 37 656
Jooksevkulud 90 036 76 890 73 933 70 755 99 234 90 601 77 640 85 941 96 870
Tulud keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist 56 202 53 166 57 965 60 635 57 453 51 651 52 187 68 085 90 464

Uudis

2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.

Loe edasi 13. detsember 2024
Blogi

Investeerime planeeti

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.
Loe edasi 21. aprill 2023
Blogi

Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim

Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Loe edasi 22. märts 2023