Tervis
Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda kõrgem on oodatav eluiga.
Tervis mõjutab märkimisväärselt toimetulekut igapäevaeluga, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus.
Avaldame järgmist tervisestatistikat:
- arstiabi kättesaadavus;
- terviseseisundi näitajad;
- puudega inimeste üldandmed, tööhõive ja toimetulek.
Arstiabi kättesaadavus hõlmab perearstiabi, eriarstiabi ja hambaarstiabi kättesaadavust. Puuetega inimeste statistika keskendub puudega inimeste tööhõivele ja toimetulekule.
Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr puudelisuse, töövõime ja tegevuspiirangu järgi, 2024
Ühik: %
| Suhtelise vaesuse määr | Absoluutse vaesuse määr | |
|---|---|---|
| Puudega inimesed | 38,0 | . |
| Vähenenud töövõimega inimesed | 29,0 | . |
| Töövõimekaoga inimesed | . | . |
| Puuduva ja osalise töövõimega inimesed | 29,3 | . |
| Tegevuspiiranguga inimesed | 31,7 | 3,4 |
Tööhõive ja töötuse määr puudelisuse, töövõime ja tegevuspiirangu järgi, 2024
Ühik: %
| Tööhõive määr | Töötuse määr | |
|---|---|---|
| Puudega inimesed | 25,7 | 17,5 |
| Tegevuspiiranguga inimesed | 48,4 | 11,9 |
| Täieliku töövõimega inimesed | 70,7 | 7,0 |
| Vähenenud töövõimega inimesed | 51,5 | 13,6 |
| Töövõimekaoga inimesed | . | . |
| 40-100% töövõimekaoga inimesed | . | . |
| Puuduva ja osalise töövõimega inimesed | 51,6 | 13,9 |
| Puuduva töövõimega inimesed | 22,1 | 21,0 |
| Osalise töövõimega inimesed | 69,4 | 12,3 |
Töövõime hindamise otsused maakonniti, 2025
| Täielik töövõime | Osaline töövõime | Puuduv töövõime | |
|---|---|---|---|
| Harju maakond | 3 372 | 7 091 | 4 076 |
| Hiiu maakond | 48 | 93 | 60 |
| Ida-Viru maakond | 1 390 | 2 397 | 1 171 |
| Jõgeva maakond | 255 | 561 | 339 |
| Järva maakond | 245 | 458 | 294 |
| Lääne maakond | 122 | 238 | 169 |
| Lääne-Viru maakond | 482 | 1 022 | 622 |
| Põlva maakond | 256 | 644 | 336 |
| Pärnu maakond | 678 | 1 430 | 845 |
| Rapla maakond | 247 | 587 | 329 |
| Saare maakond | 190 | 474 | 270 |
| Tartu maakond | 1 453 | 3 162 | 1 595 |
| Valga maakond | 269 | 688 | 372 |
| Viljandi maakond | 372 | 847 | 475 |
| Võru maakond | 359 | 828 | 512 |
Anna oma hääl tervisele ja osale uuringus!
Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni.
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.