Tutvu "Andmepärl" 2023 töödega

Konkursi „Andmepärl 2023“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat.

Hääletamine on lõppenud.

Parim andmelugu

See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist.

Töö 1

Näitus „Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest“

Autorid: Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Agnes Aljas, Domestic Data Streamers, Kaari Siemer (Eesti Rahva Muuseum)

3.05–18.10.2022 toimunud näitus Eesti Rahva Muuseumis kutsus külastajaid analüüsima numbrite ja mõõtmise mõju meie argielule, tutvustades numbrite ja mõõtmise mõju ajaloolises ja kaasaja perspektiivis. Näitus oli ülesehitatud külastajate osalusele ja füüsilisele interaktsioonile ning oli valminud projekti „Me-Mind“ raames, mis analüüsis andmete kasutusvõimalusi kultuuri mõju hindamisel.

Tutvu tööga


Töö 2

Raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“

Autor: Taavi Pae, Tartu Ülikooli geograafia osakond

Raamatus on esitatud 65 originaalset kartograafilist teavikut, mis põhinevad ruumiandmetel. Kaardiraamat juhib tähelepanu andmeallikate suurele mitmekesisusele ja näitab, et paljusid neist on võimalik kasutada kaartide koostamisel. Loodud kaardid on hea näide sellest, kuidas väga erinevaid andmeid saab ruumiinfona visualiseerida, tuua avalikkuse ette ja muuta ühiskonna jaoks põnevaks teadmiseks. Kaartide avaldamine ajalehes Postimees aastal 2022 tagas nende laia leviku.

Tutvu tööga

Viguriga kaardid 1

Viguriga kaardid 2

Viguriga kaardid 3


Töö 3

Artikkel „Martin Sillasoo: 2405 päeva negatiivset Euribori sai lõpu“

Autor: Martin Sillasoo, SEB

Martin Sillasoo on kokku kogunud mitme aasta statistika ja vorminud selle arusaadavaks sõnumiks. Euribor mõjutab paljude inimeste igapäevaelu ning olenemata majandus-, elektri- või muust kriisist peaks inimesed olema teadlikud asjaoludest, mis neid kriise tekitab ja kuidas see meie olevikku ning tulevikku mõjutab.

Huvi ja usaldust käsitletud statistika vastu näitab ka artiklite kajastuste maht – need ilmusid lisaks SEB kanalitele ka kõikides suuremates portaalides ja väljaannetes.

Tutvu tööga


Töö 4

Artikkel "Hiiumaa kaotas aastaga elanike arvus 884 inimest"

Autor: Raul Vinni, Hiiu Leht

Artikkel selgitab probleemi, mis tekkis andmete kogumise metoodika muutuse tõttu ning tõi kaasa väikese segaduse terminoloogias ja oli pisut negatiivse alatooniga piirkondade jaoks, kus rahvaarv vähenes. Hiiumaal on kirjutamata eesmärk püüelda 10 000 elaniku poole rahvastikuregistri järgi. Seda nimetatakse nii rahvasuus kui ka näiteks volikogus esinedes ikkagi rahvaarvuks. Tegu on inimestega, kelle maksud laekuvad valda, kuid kes reaalselt ei ela seal. Paiknemisindeksi rakendamine on tekitanud ka poleemikat, kas statistika jaoks andmekogumine ei riiva isikuandmete kaitset.

Tutvu tööga


Töö 5

Kaardilugu LIFE IP CleanEST Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisest

Autor: Annabel Runnel, Keskkonnaagentuur

Kaardilugu annab ülevaate 2018. aastal alanud 10 aastat kestva veemajanduse projekti tegevustest. Projekt keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele ning selleks kavandatud tegevustele, alates veekogumite ja jääkreostusobjektide seirest ning lõpetades ökosüsteemiteenuste kaardistamisega.

Tutvu tööga

 

 

 


Parim infograafika

Infograafika, andmevisuaal, rakendus, mis on teostuse või mõju poolest eeskujuks, propageerib andmete kasutamist ja mõtestamist visuaalse keele kaudu ning selles on kasutatud parimaid infograafika meetodeid. Töös on võetud arvesse konteksti ning disaini kasutajakesksust. Selles on originaalsust ning eksperimenteerimise julgust.

Töö 1

Põhihariduse tulemuslikkuse skeem veebilehel haridussilm.ee

Autoidr: Tiina Annus, Kersti Kõiv ja Merike Reiljan, Haridus- ja Teadusministeerium

Mis on hariduse kvaliteet? Milline haridus on kvaliteetne? Oleme elus sageli olukorras, kus tahame väljendada nähtusi, mida on arvude keeles väga keeruline teha. Tulemus ei pruugi olla täiuslik, ent see on vajalik, et teaksime, millises suunas liikuda. Haridussilma juures 2022. aasta lõpuks valminud uus moodul on võtnud fookusesse hariduse tulemuslikkuse. Esimesena valmis põhihariduse tulemuslikkuse skeem, kuid lisandumas on ka teiste haridusliikide tulemuslikkuse skeemid.

Tutvu tööga


Töö 2

Eesti Ekspressi artikkel „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“

Autorid: Riin Aljas, Toom Tragel ja Mart Nigola, Delfi Meedia

Artikkel on üks osa Tallinnast rääkivast sarjast. Eesti Ekspress, Levila ja Tartu Ülikooli teadlased viisid esimest korda läbi andmeanalüüsi, mis valgustab läbi Tallinna elanike sotsiaalmajandusliku seisu ja selle arengu 30 aasta jooksul kvartal kvartali haaval. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal tänaval elatakse. Loo tegemiseks on autorid kasutanud rahvaloenduse andmeid. Sellise detailsusega ei ole varem tavainimesele Tallinna kätte toodud.

Tutvu tööga


Töö 3

Keskkonnaagentuuri infograafika „Jahiaastate küttimisstatistika“

Autorid: Rauno Veeroja ja Silvia Auväärt, Keskkonnaagentuur

Infograafika esitleb Eestis kogutavat jahistatistikat interaktiivsel kaardil ja graafikul. Infograafika näitab Eesti jahistatistika trende ja täiustab iga-aastast ulukiseire aruannet „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“ ning aitab visualiseerida selgemini ja mugavalt huvilisele jahistatistikat nii kogu Eesti, maakonna kui ka jahipiirkonna täpsusega. Kaardilt leiab küttimisandmed konkreetsete jahiulukiliikide kohta.

Tutvu tööga


Töö 4

Ajalehes Postimees ilmunud infograafikad

Autor: Indrek Tamming, Postimees Grupp

Valik ajalehes Postimehes 2022. aastal ilmunud infograafikatest, mis ilmestavad artiklite sisu. Autor on graafikates teinud edasiarendusi teada-tuntud algoritmile, kasutanud 3D-d ning loonud interaktiivse vektorkaardi.

Tutvu töödega:

Kaksikpendel

Linnuparve simulatsioon

Milankovitch’i tsüklid

Abhaasia kaart


Töö 5

Keskkonnaagentuuri rõngastusandmete rakendus

Autorid: Kaire Sirel, Kaarel Kaisel, Erkki Aarma (Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond, Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus)

Keskkonnaagentuur kogub ja analüüsib igal aastal suurtes kogustes keskkonnaandmeid, mille hulgas on ka riiklik rõngastusandmete andmebaas. Selle andmestiku kuvamiseks on loodud avalik rakendus, mis võimaldab andmeid vaadata, sorteerida ja endale huvipakkuvaid väljavõtteid teha. Rakendus on kasulik nii Keskkonnaagentuuri oma töötajatele, loodushuvilistele kui ka õppevahendina koolides.

Tutvu tööga

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!