Kultuur

Eesti inimesed on kultuurilembesed ja -huvilised. Ainuüksi laulu- ja tantsupidude traditsioon on poolteist sajandit olnud meie identiteedi kandja ning aidanud ühte hoida ka keerulistel aegadel. Tänapäeval käiakse palju kontsertidel, raamatukogus ja kultuurimälestiste juures, vaadatakse filme ja teatrietendusi, osaletakse kultuurielus ning oluline on ka rahvakultuuriharrastus.

Kultuuristatistikast saab näiteks andmeid teatrite, kinode, muusika, näituste ja kirjastamise kohta.

Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldame igal kolmandal aastal kultuuris osalemise uuringu, et koguda andmeid Eesti elanike kultuuritarbimise aktiivsuse, kultuuri kättesaadavuse, kultuurieelistuste ja -harrastuste kohta. 

Uuringu tulemuste põhjal saab hinnata riiklikku kultuuripoliitikat, mis on omakorda aluseks kultuuri arengukava koostamisele. Samu näitajaid kasutatakse ka mitme olulise riikliku arengudokumendi, nagu „Eesti 2035“ või säästva arengu näitajate mõõtmiseks.

Kultuuristatistika abil saame ülevaate:

• kui palju käivad Eesti inimesed kinos, teatris, kontserdil ja muuseumides;
• kui populaarne on käia raamatukogus;
• kui palju on meil koorilauljaid, rahvatantsijaid ja muid rahvakultuuri harrastajaid;
• kui palju toodetakse Eestis filme, avatakse uusi näitusi ja tuuakse lavale uusi etendusi;
• kui palju antakse välja ajalehti, ajakirju ja raamatuid;
• ringhäälingu audiovisuaalse sisu tootjate ja levitajate tegevusest.

Kultuuristatistika annab aimu, kui suur on meie inimeste kultuuriarmastus ning statistika põhjal langetatakse kultuuri säilitamise ja arendamise otsuseid, mida võetakse arvesse arengukavade koostamisel.