Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees.
Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi haldab registrite ja infosüsteemide keskus (RIK).
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib EMTAKi uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest (1. jaanuaril 2008) on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel majanduse tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. Uued tegevusalad on saanud olulisemaks, samal ajal kui teised on kaotanud oma tähtsust. Kiired muutused on toimunud näiteks infotehnoloogias ja loodud on spetsiaalseid tegevusalasid keskkonna kaitsmiseks.
Majandusüksuste statistiline register
Majandusstatistikat tehakse majanduslikult aktiivsete üksuste andmete põhjal. Kõik juriidilistes registrites kajastatud majandusüksused aga ei pruugi aktiivselt tegutseda. Majandusstatistika tegemiseks peetakse statistikaametis majandusüksuste statistilist registrit, mille andmed pärinevad äriregistrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, maksukohustuslaste registrist ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Lisaks juriidilistele registritele kasutatakse ka muid andmeallikaid, näiteks maksu- ja tolliameti andmeid, statistilisi ja raamatupidamisaruandeid jm.
Majandusüksuste statistilises registris moodustatakse riikliku statistika koostamiseks statistilised üksused, klassifitseeritakse majandusüksused rahvusvaheliste standardite põhjal ja selgitatakse välja majanduslikult aktiivsed üksused. Üks olulisemaid klassifitseeritavaid tunnuseid on majandusüksuse põhitegevusala.
Majandusüksuse põhitegevusala
Kui majandusüksus tegeleb mitme tegevusalaga, siis eristatakse põhitegevusala kõrvaltegevusaladest. Euroopa Liidu määratluse järgi on ettevõtte põhitegevusala see tegevus, mis toob talle kõige rohkem lisandväärtust. Kui infot lisandväärtuse kohta ei ole, siis kasutatakse põhitegevusala määramiseks teisi kriteeriume, näiteks tööhõivet, palgafondi, müügitulu.
Statistilises registris olev põhitegevusala võib erineda äriregistris kajastuvast, sest nende registrite tegevusala määramise metoodika ja ajahetk on erinevad. Äriregistris määratakse põhitegevusala automaatselt vastavalt majandusaasta aruandes esitatud müügitulu jaotusele ning vahepeal ei saa selle muutumisest teatada. Statistilise tegevusala määramiseks kasutatakse juriidilisi ja statistilisi infoallikaid. Tegevusala määratakse sügisel andmekogumishooaja ettevalmistamisel, kinnitatakse 1. novembri seisuga ja üldjuhul seda aasta jooksul ei muudeta. Muudatusi tehakse üksnes majanduslikult olulisematel üksustel. Aasta jooksul saadud teave tegevusalade muutuste kohta võetakse arvesse järgmise aasta andmekogumise ettevalmistamisel.
Majandusüksuse tegevusalade liigituseks kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.