EKOMAR
EKOMAR (ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne) on loodud selleks, et saada detailsemaid andmeid ettevõtete finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid. EKOMARi aruandeperiood on kalendriaasta. Täitmise lihtsustamiseks on küsimustik kujundatud võimalikult sarnaseks majandusaasta aruandega (MAA).
Äriregistrile esitatav MAA on üks olulisem statistika tegemisel kasutatav andmestik. MAA andmete alusel eeltäidetakse EKOMARi küsimustik ettevõtte jaoks eSTATis, et vähendada ettevõtte andmete esitamise koormust ja vältida korduvat andmete küsimist. Andmeesitaja peab lisama vaid info, mida ei ole MAAs küsitud või mida ta ei ole seal esitanud.
Kui ettevõte ei ole majandusaasta aruannet esitanud, siis ei saa andmeid EKOMARis ka eeltäita ja need tuleb küsimustikku ise sisestada. Eeltäitmine toimub ka kinnitamata või allkirjastamata MAA andmetega juhul kui e-äriregistri keskkonnas on sellest genereeritud lõplik PDF (st andmed on kontrollitud ja vigadeta) ja tehtud on linnuke märkeruutu „Luban edastada andmed Statistikaametile enne aruande allkirjastamist ja kinnitamist statistika küsimustike eeltäitmiseks".
Kui ettevõte esitas EKOMARi küsimustiku ka eelmisel aastal, siis on tabelites „Põhivarade liikumine“ ja „Vara, kohustised ja omakapital“ eeltäidetud veerg „Eelmise aruandeperioodi lõpul“. MAA andmete laekumisel kirjutatakse see veerg üle.
Lisaandmete kogumine 2025. aasta kohta
Statistikaamet küsib EKOMARi valimis olevatelt ettevõtetelt 2025. aasta kohta lisaandmeid. Andmete esitamine toimub 2026. aasta juulis.
Oluline teada
- Muudatused puudutavad EKOMARi lisatavat tabelit 4.1, kus ettevõtetelt küsitakse detailsemaid andmeid tooraine, materjali, ostetud toodete ja pooltoodete kulude kohta ning ostetud tööde ja teenuste kulude kohta.
- Põllumajandusettevõtetelt palutakse lisaandmeid ainult väetiste, taimekaitsevahendite ja loomasöötade kulude kohta.
- Lisaandmeid kogutakse iga viie aasta tagant, vahepealsetel aastatel arvutatakse vajalikud näitajad olemasolevate andmete alusel.
Miks lisaandmeid vaja on?
- Lisaandmeid on vaja, et uuendada indekseid ja detailandmeid. Sellega tagatakse, et Eesti rahvamajanduse arvepidamise statistika on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldav ning kooskõlas rahvusvaheliselt kasutusel oleva metoodikaga, mille on välja töötanud Eurostat.
- Andmed on vajalikud Eesti rahvamajanduse arvepidamiseks, et koostada iga tegevusala kohta kaupade ja teenuste tootmise ning kasutamise bilanss. See võimaldab analüüsida tegevusalade vahelisi seoseid ja näha, kui palju kulub sisendeid (nt materjal, kütus, elekter jt) tegevusala ühe toodanguühiku kohta.
- Detailsete andmete kogumine võimaldab järgida kogurahvatulu metoodikat (European System of Accounts (ESA) ja Gross National Income (GNI)). Nende abil saab välja arvutada piisava detailsusega vahetarbimise, mida kasutatakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestamisel. Lisaandmed on sisendiks pakkumise ja kasutamise tabelite jaoks. Nimetatud statistikatöödes tehakse arvestusi toodete, teenuste ja tegevusalade tasandil ning seetõttu on nii detailsed kulude andmed olulised.
- Kogutud andmeid kasutatakse ka suurrevisjonides (st metoodilised täiendused ja andmete parandused), mis toimuvad iga viie aasta tagant. Andmeid revideeritakse alates aastast 1995.
Miks on vaja lisaandmeid põllumajandusettevõtetelt?
- Lisaandmeid on vaja põllumajanduse tootjahinnaindeksite arvutamiseks.
- Põllumajanduse tootjahinnaindekseid kasutab statistikaamet põllumajanduse majandusliku arvepidamise koostamiseks, rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks, sh põllumajanduse lisandväärtuse ja SKP kasvu arvutamiseks ning põllumajandustoorme ja elusloomade hulgikaubanduse mahuindeksi arvutamiseks.
- Tootjahinnaindekseid kasutavad veel
- regionaal- ja põllumajandusministeerium Eesti põllumajanduse majandusliku arvepidamise hinnangute koostamiseks,
- Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat Euroopa Liidu põllumajanduse ja regionaalarengu poliitika ja meetmete väljatöötamiseks,
- Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskus toiduaineturgude ja hinnavolatiilsuse uuringutes ning selleks, et hinnata kliimamuutuste mõju põllumajandusele,
- Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide komitee (COPA) ja Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA) parimate tootmis-, turustamis- ja riskimaandamisstrateegiate kujundamiseks.
Kasulikud nõuanded, mis lihtsustavad EKOMARi küsimustiku esitamist
Iga-aastase majandusandmete küsimustiku EKOMAR põhjal koostab Statistikaamet ettevõtluse ülevaateid ja hindab majanduskasvu. Küsimustik on kõige mahukama ja olulisema aastaandmeid hõlmava statistikatöö alus.
Jagame näpunäiteid, mis hõlbustavad küsimustiku täitmist.
Kuidas on lihtsam küsimustikku täita?
Küsimustiku täitmine on lihtsam, kui majandusaasta aruandega (MAA) on andmed juba esitatud. MAA andmete esitamine võimaldab osaliselt eeltäita ka EKOMARi ja vähendab esitamiskoormust.
Eeltäitmiseks saab kasutada MAA taksonoomia elemente. Ettevõtte loodud näitajaid, mis ei ole taksonoomia elemendid, eeltäitmisel kasutada ei saa.- Kui kiiresti jõuavad äriregistri andmed eeltäidetuna EKOMARi küsimustikku?
Eeltäitmise andmed jõuavad enamasti EKOMARi küsimustikku 1 tööpäeva jooksul, aga majandusaasta aruannete esitamise tippajal võib andmete laekumisest eeltäitmiseni kuluda rohkem aega. Eeltäitmise eelduseks on, et majandusaasta aruanne on allkirjastatud ja äriregistris nähtav. Eeltäidetakse vaid neid küsimustikke, millel on eSTATis märge „Alustamata“ või „Tühistatud“.
Iga tööpäeva hommikul saadetakse e-postiga teavitus eeltäitmise kohta ettevõtetele, mille EKOMARi küsimustik eeltäideti eelmisel tööpäeval MAA andmetega. - Mida teha, kui olen alustanud küsimustiku täitmist, kuid soovin siiski kasutada eeltäitmist?
Sellisel juhul tuleb juba alustatud küsimustik eSTATis tühistada. Selleks valige küsimustikus paremal ülemise hammasratta alt „Tühista küsimustik“ ja peale MAA andmete laekumist alustage uuesti. - Kuidas saab näha lisainfot tabeli ja muutujate kohta?
Tabeli ja muutujate lisainfo avaneb, kui klõpsata tabeli pealkirjal.
Näide: TÖÖHÕIVE, TÖÖTUNNID. - Kuidas valida andmete esitamiseks kasumiaruande skeemi?
EKOMARi küsimustikus on sarnaselt MAA-ga kasutatud kaht kasumiaruande skeemi. Andmete esitamiseks tuleb valida neist ainult üks ehk sama skeem, mis majandusaasta aruandes (kas skeem 1 või skeem 2). Juhime tähelepanu, et kulunäitajad märgitakse kasumiaruandes positiivsete numbritena. - Mida tähendab ∑ märgistus?
∑ märgistusega abiridades või -veergudes on arvutatud väärtused, mis on nähtavad pärast salvestamist. Sellised lahtrid on hallil taustal ja need on abiks võimalike vigade parandamisel. - Väärtuste puudumisel ei ole vaja sisestada küsimustikku nulle (0).
- Kuidas kontrollida, kas andmed said õigesti täidetud?
Iga tabeli lõpetamisel tuleb andmed salvestada (vajutada nuppu „Salvesta“).Tabeli kontrollimiseks tuleb vajutada nuppu „Kontrolli tabelit“, mis asub tabeli kohal, paremal pool. Nii on konkreetse tabeli vigade parandamine lihtsam. „Kontrolli küsimustikku“ nupp kontrollib kogu küsimustikku ja toob korraga välja kõikides tabelites olevad ning tabelitevahelised vead. Soovitame seda nuppu kasutada siis, kui kõik tabelid on täidetud ja ükshaaval kontrollitud. Mida tähendavad punktid mõnede tabelite ridade ees?
Need tähistavad alajaotusi.
Näide: Müügitulu all on mitmetasandilised alamjaotused: esiteks, kui palju müügitulust saadi müügist mitteresidentidele ja sellest omakorda kui palju müügist Euroopa Liidu riikidesse.
MÜÜGITULU C_010_1 ..müük mitteresidentidele kokku C_011_1 ....Euroopa Liidu riikidesse (peale Eesti) C_012_1 Põhivarade tabelis 6.2. on veeru alajaotuse nimetuse ees lühend „sh“.
Näide: Masinad ja seadmed on jaotatud kolmeks: kui palju on sealhulgas transpordivahendeid, arvuteid ja arvutisüsteem ning muid masinaid ja seadmeid.Masinad ja seadmed sh transpordivahendid sh arvutid ja arvutisüsteemid sh muud masinad ja seadmed Kus tuleb kajastada andmed maa ja ehitiste kohta?
Maa ja ehitised tuleb kajastada vastavalt nende kasutusotstarbele materiaalse põhivara või kinnisvarainvesteeringute tabelis.
Materiaalse põhivara tabelis kajastatakse maa ja ehitised (ja nendega seotud õigused), mida ettevõte kasutab oma majandustegevuses, näiteks toodete valmistamisel, teenuste osutamisel jne. Kinnisvarainvesteeringute tabelis kajastatakse maa ja ehitised, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte kasutamiseks toodete valmistamisel või teenuste osutamisel.
Materiaalse põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna kajastamise selgituse ja näited leiab raamatupidamise toimkonna juhendist „Kinnisvarainvesteeringud“ (RTJ 6).