Tööõnnetused
Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga.
Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed:
- registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes;
- surmaga lõppenud tööõnnetuste arv.
Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka praegu paljud, eelkõige kergemad tööõnnetused ametlikult registreerimata. Tööohutuse hindamiseks jälgime seetõttu ka enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetuste hinnangulist koguarvu, mille saame registreeritud õnnetuste kõrvutamisel tööjõu-uuringu andmetega.
Tööõnnetuste kohta andmete kogumine on oluline, et tagada töötajatele ohutum töökeskkond seaduste ja riigi otsuste toel.
Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud registreeritud tööõnnetused soo järgi, 2012–2023
| Mehed | Naised | |
|---|---|---|
| 2012 | 1 532 | 1 031 |
| 2013 | 1 722 | 1 077 |
| 2014 | 1 846 | 1 119 |
| 2015 | 2 009 | 1 114 |
| 2016 | 2 141 | 1 240 |
| 2017 | 2 241 | 1 358 |
| 2018 | 2 336 | 1 340 |
| 2019 | 2 332 | 1 287 |
| 2020 | 2 051 | 1 117 |
| 2021 | 2 254 | 1 088 |
| 2022 | 2 079 | 1 102 |
| 2023 | 1 770 | 994 |