Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets.
„Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest. Sellised keskmise suurusega ettevõtted annavad 44% ekspordikäibest ja 31% impordikäibest,“ lisas Leppmets.
Vähemalt 250 töötajaga kaupu eksportivaid suurettevõtteid on Eestis vähe, moodustades kaupade väliskaubandusega tegelevatest Eesti ettevõtetest vaid 1%. „Siiski on neil väga oluline roll, sest nad andsid mullu 19% Eesti ettevõtete ekspordikäibest ning 23% impordikäibest,“ selgitas analüütik.
Üle 80% eksportivatest ettevõtetest on kodumaise kapitali kontrollitavad
Kas ettevõte on kodumaise või väliskapitali poolt kontrollitav, sõltub sellest, kellele kuulub häälteenamus ehk kapitaliosalus. Igalt tegevusalalt leiab nii kodumaise kui ka väliskapitali kontrollitavaid ettevõtteid, kuid enamik (83%) väliskaubandusega tegelevaid Eesti ettevõtteid oli 2025. aastal kodumaise kapitali kontrollitavad. Väliskapitali kontrollitavaid eksportivaid Eesti ettevõtteid oli mullu 17%.
Eksportivate ettevõtete arvu järgi moodustasid kõige suurema osatähtsuse kodumaise kapitali poolt kontrollitavad Eesti ettevõtted põllumajanduses (95%), ehituses (95%) ja elektrienergias (92%). Kõige suurem oli väliskapitali poolt kontrollitavate ettevõtete osakaal finantstegevuse (43%), mäetööstuse (39%) ning info ja side (31%) tegevusalal.
Aktiivsed ettevõtted omaniku liigi järgi, eksport 2025
| Tegevusala | Kodumaise kapitali kontrollitavad ettevõtted | Väliskapitali kontrollitavad ettevõtted |
|---|---|---|
| KOKKU | 11 572 | 2 359 |
| Hulgi- ja jaekaubandus | 5 127 | 1 236 |
| Töötlev tööstus | 2 513 | 501 |
| Ehitus | 875 | 50 |
| Teadus | 625 | 124 |
| Veondus ja laondus | 571 | 88 |
| Põllumajandus | 515 | 29 |
| Muud | 456 | 43 |
| Info ja side | 307 | 138 |
| Haldus | 302 | 76 |
| Kinnisvara | 145 | 17 |
| Veevarustus | 56 | 16 |
| Mäetööstus | 31 | 20 |
| Finantstegevus | 25 | 19 |
| Elektrienergia | 24 | 2 |
Suurim Eesti päritolu ekspordiartikkel oli puit ja puittooted
Eesti päritolu kaupu eksporditi mullu ligi 11,8 miljardi euro eest, mida oli 3% enam kui 2024. aastal. Koguekspordist moodustasid Eesti päritolu kaubad 63%.
Kõige rohkem viidi välja Eesti päritolu puitu ja puittooteid (1,9 miljardi euro eest), elektriseadmeid (1,8 miljardi euro eest) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (1,7 miljardi euro eest). Suurim oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus puidul ja puittoodetel, kus kogu eksporditud kaubast 96% oli Eesti päritolu. Järgnesid paber ja pabertooted ning mitmesugused tööstustooted, mõlemal juhul oli Eesti päritolu kaupu 87% koguekspordist. Kõige väiksem Eesti päritolu kaupade osakaal oli transpordivahendite väljaveol, kus 23% kaupadest olid Eesti päritolu ning 77% kaupadest reeksporditi ehk toimus varem imporditud kaupade taasväljavedu.
Kõige suuremas väärtuses Eesti päritolu kaupu eksporditi Soome (17% Eesti päritolu kaupade koguekspordist), Rootsi (12%), Saksamaale (8%), Lätti (6%), Hollandisse (5%) ja Poola (5%).
Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, 2025
| NIMETUS | Eesti päritolu eksport | Kogu eksport |
|---|---|---|
| Puit ja puittooted (IX) | 1 947 | 2 038 |
| Elektriseadmed (85) | 1 783 | 2 754 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I-IV) | 1 731 | 2 328 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 1 140 | 1 454 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 1 066 | 1 224 |
| Mehaanilised masinad (84) | 920 | 1 558 |
| Mineraalsed tooted (V) | 648 | 1 588 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 481 | 931 |
| Transpordivahendid (XVII) | 433 | 1 875 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 396 | 563 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 375 | 508 |
| Paber ja pabertooted (X) | 290 | 332 |
| Muu | 286 | 1 027 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 267 | 397 |
Lähinaabritega võrreldes jäi Eesti eksport elaniku kohta alla vaid Rootsile
Eurostati andmetel eksporditi Euroopa Liidus (EL) 2025. aastal kaupu inimese kohta 15 061 euro eest, Eesti eksport elaniku kohta oli 13 561 eurot. Kõige suurem oli kaupade väljavedu elaniku kohta Hollandis (48 555 eurot), Iirimaal (47 889 eurot) ja Belgias (42 390 eurot). EL-i riikidest oli väikseim eksport elaniku kohta Kreekas (4690 eurot), Rumeenias (5070 eurot) ja Küprosel (5597 eurot).
Import elaniku kohta oli Euroopa Liidus 14 564 eurot, Eestis 16 353 eurot. Kõige suurem kaupade sissevedu elaniku kohta oli Hollandis (42 735 eurot), Belgias (40 213 eurot) ja Sloveenias (38 484 eurot). Kõige vähem imporditi elaniku kohta kaupa Rumeenias (6788 eurot), Kreekas (7926 eurot) ja Bulgaarias (8160 eurot).
Kaubavahetus elaniku kohta Euroopa Liidu riikides, 2025
| Import | Eksport | |
|---|---|---|
| Holland | 42 735 | 48 555 |
| Iirimaa | 26 132 | 47 889 |
| Belgia | 40 213 | 42 390 |
| Sloveenia | 38 484 | 40 308 |
| Luksemburg | 36 510 | 23 755 |
| Tšehhi | 20 627 | 23 052 |
| Taani | 20 158 | 21 864 |
| Austria | 22 135 | 21 423 |
| Slovakkia | 20 042 | 20 525 |
| Saksamaa | 16 308 | 18 704 |
| Rootsi | 16 903 | 17 314 |
| Ungari | 14 775 | 15 692 |
| EL-27 | 14 564 | 15 061 |
| Eesti | 16 353 | 13 561 |
| Soome | 13 342 | 13 191 |
| Leedu | 15 010 | 12 753 |
| Itaalia | 10 051 | 10 911 |
| Läti | 12 556 | 10 571 |
| Poola | 10 210 | 10 041 |
| Prantsusmaa | 10 125 | 8 771 |
| Hispaania | 9 255 | 8 027 |
| Portugal | 10 374 | 7 382 |
| Horvaatia | 11 699 | 6 501 |
| Bulgaaria | 8 160 | 6 474 |
| Malta | 14 215 | 5 864 |
| Küpros | 14 075 | 5 597 |
| Rumeenia | 6 788 | 5 070 |
| Kreeka | 7 926 | 4 690 |
Eesti ja lähinaabrite (Läti, Leedu, Rootsi ja Soome) võrdluses oli mullu eksport elaniku kohta kõige suurem Rootsis (17 314 eurot). Teised riigid jäid Euroopa Liidu keskmisele alla. Rootsile järgnesid Eesti (13 561 eurot), Soome (13 191 eurot) ja Leedu (12 753 eurot). Lätis oli mullu kaupade väljavedu elaniku kohta 10 571 eurot, mis oli meie lähinaabritest väikseim.
Mainitud viiest riigist oli import elaniku kohta suurim Rootsis (16 903 eurot), kuigi Eesti tulemus (16 353 eurot) ei jäänud sellele oluliselt alla. Järgnesid Leedu (15 010 eurot) ja Soome (13 342 eurot) ning kõige väiksem kaupade sissevedu elaniku kohta oli Lätis (12 556 eurot).
Tegevusalade kaupa kajastatakse kaupade ekspordi- ja impordiandmed Eesti äriregistris olevate majandusüksuste tegevusalade järgi. Seal ei kajastu välisfirmade ega eraisikute eksport ja import.
Andmed on avaldatud 28.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
Statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)