Rahvamajanduse arvepidamine
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.
Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.
Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot
- sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
- kogurahvatulust;
- tootlikkuse näitajatest;
- sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
- majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).
Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.
Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.
SKP kiirhinnang: majandus langes neljandas kvartalis 0,1%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi majandus 2024. aasta neljandas kvartalis peaaegu samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1%.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.