Rahvamajanduse arvepidamine
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.
Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.
Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot
- sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
- kogurahvatulust;
- tootlikkuse näitajatest;
- sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
- majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).
Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.
Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.
SKP kiirhinnang: majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.