Rahvamajanduse arvepidamine
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.
Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.
Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot
- sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
- kogurahvatulust;
- tootlikkuse näitajatest;
- sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
- majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).
Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.
Majandus jätkas kolmandas kvartalis väikest kasvu
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos.
SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.
Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot.