Sissetulek

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta?

Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud.

Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta soo, vanuserühma, haridustaseme, leibkonna ja piirkonna alusel. Sissetuleku põhinäitajate alusel saame teada, kui suur on aastas leibkonna netosissetulek, kui juba on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. Ühtlustatud metoodika võimaldab andmeid võrrelda rahvusvaheliste näitajatega.

Keskmise ekvivalentnetosissetuleku leidmisel leibkonnaliikme kohta võetakse arvesse, et osa sissetulekust kulutatakse leibkonna peale ühiselt, ülejäänu aga iga leibkonnaliikme kohta tema vanusest olenevalt eraldi. Näiteks kaks inimest, kes elavad koos, jagavad kulusid ja moodustavad ühise leibkonna, kulutavad leibkonnaliikme kohta enamasti vähem, kui kumbki üksi elades. Ühises leibkonnas saab näiteks jagada kulusid, mis tehakse auto, mööbli, kodumasinate jm soetamiseks ning kasutamiseks. Tihti on suuremas koguses ostes odavamad ka mõned kaubagrupid, näiteks toit ja majapidamistarbed.

Leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku arvutamisel kasutame OECD välja töötatud modifitseeritud tarbimis- ehk ekvivalentsuskaale: esimesel täiskasvanul leibkonnas 1, teisel täiskasvanul 0,5 ning kõigil alla 14-aastastel 0,3. Võrdsustatud leibkonnamudeli kasutamine vähendab leibkondade koosseisu erinevuse mõju leibkonna vaesuse määramisel. Nii saame paremini hinnata, milline on meie leibkondade majanduslik heaolu tegelikult.