Sissetulek

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta?

Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud.

Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta soo, vanuserühma, haridustaseme, leibkonna ja piirkonna alusel. Sissetuleku põhinäitajate alusel saame teada, kui suur on aastas leibkonna netosissetulek, kui juba on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. Ühtlustatud metoodika võimaldab andmeid võrrelda rahvusvaheliste näitajatega.

Keskmise ekvivalentnetosissetuleku leidmisel leibkonnaliikme kohta võetakse arvesse, et osa sissetulekust kulutatakse leibkonna peale ühiselt, ülejäänu aga iga leibkonnaliikme kohta tema vanusest olenevalt eraldi. Näiteks kaks inimest, kes elavad koos, jagavad kulusid ja moodustavad ühise leibkonna, kulutavad leibkonnaliikme kohta enamasti vähem, kui kumbki üksi elades. Ühises leibkonnas saab näiteks jagada kulusid, mis tehakse auto, mööbli, kodumasinate jm soetamiseks ning kasutamiseks. Tihti on suuremas koguses ostes odavamad ka mõned kaubagrupid, näiteks toit ja majapidamistarbed.

Leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku arvutamisel kasutame OECD välja töötatud modifitseeritud tarbimis- ehk ekvivalentsuskaale: esimesel täiskasvanul leibkonnas 1, teisel täiskasvanul 0,5 ning kõigil alla 14-aastastel 0,3. Võrdsustatud leibkonnamudeli kasutamine vähendab leibkondade koosseisu erinevuse mõju leibkonna vaesuse määramisel. Nii saame paremini hinnata, milline on meie leibkondade majanduslik heaolu tegelikult.

Leibkonnaliikme netosissetulek kuus 1 018,0 eurot
1,7%
2022
Elanike ekvivalentnetosissetulek aastas 17 110,1 eurot
1,1%
2022
Ekvivalentnetosissetulek aastas esimese või madalama taseme haridusega elanikel 13 570,9 eurot
7,6%
2022
Ekvivalentnetosissetulek aastas teise taseme haridusega elanikel 15 046,0 eurot
1,0%
2022
Ekvivalentnetosissetulek aastas kolmanda taseme haridusega elanikel 20 070,3 eurot
2,1%
2022
Ekvivalentnetosissetulek aastas linnalise asula elanikel 17 622,9 eurot
18,8%
2021
Ekvivalentnetosissetulek aastas maa-asula elanikel 15 234,6 eurot
18,9%
2021
Ekvivalentnetosissetulek aastas töötutel elanikel 13 056,5 eurot
-8,1%
2022
Ekvivalentnetosissetulek aastas töötavatel elanikel 20 102,5 eurot
1,9%
2022
Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek leibkonna tüübi järgi | 2020–2022
Leibkonnaliikme netosissetulek kuus sissetulekuallika järgi | 2022
Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek maakonna järgi | 2022
Blogi

Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.
Loe edasi 16. jaanuar 2024
Blogi

Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?

Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Loe edasi 11. juuni 2021

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!