Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon.

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste kirjeldamiseks avaldame andmeid järgmiste näitajate kohta:

  • suhteline ja absoluutne vaesus;
  • ilmajäetus;
  • kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas;
  • makseraskustes leibkonnad.

Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks kasutavad kõik Euroopa Liidu riigid Laekeni indikaatoreid, mis annab võimaluse võrrelda Eesti arengut teiste liikmesriikidega.

Ilmajäetuse määr 6,2 %
Gini koefitsient 0,32
Püsiva suhtelise vaesuse määr 14,5 %
-5,2%
Pikaajalise töötuse määr 1,3 %
Väga pikaajalise töötuse määr 0,4 %
Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus madalaimas sissetulekukvintiilis 27,2 %
Uudis

Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Loe edasi 10. november 2023
Blogi

Statistika kohtub valimislubadustega

5. märtsil valivad Eesti inimesed endale uued esindajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistikud annavad kümnel joonisel põgusa ülevaate mõnedest teemadest, mis paistavad välja erakondade valimislubadustest ning mõjutavad märkimisväärset hulka inimesi.
Loe edasi 16. veebruar 2023