Kliima

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.

Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.

Kliimastatistika annab infot

  • kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
  • energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
  • süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
  • kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 10,3 CO₂ ekvivalenttonni
8,4%
2022
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 0,5 kg
10,2%
2022
Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) 14,3 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
6,7%
2022
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist 2 644,6 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
4,3%
2022
Süsinikdioksiidi heitkogus 11,8 miljonit tonni
2022
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides 0,00 miljonit eurot
2022
Metaani heitkogus 40,1 tuhat tonni
2022
Dilämmastikoksiidi heitkogus 3,3 tuhat tonni
2022
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2011–2022
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2013–2021
Suurimad CO₂ heitkoguste allikad (v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2014 – 2022
Ühik: tuhat tonni
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 267 212 228 215 249 258 203 179 193
Töötlev tööstus 2 383 2 259 1 634 1 778 1 855 2 151 1 541 1 361 1 218
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 13 357 10 331 12 845 13 808 12 809 7 040 4 756 6 154 7 662
Maismaaveondus ja torutransport 526 552 566 707 582 793 691 646 564
Veetransport 785 836 819 667 672 615 399 385 417
Õhutransport 115 103 116 160 210 344 157 197 269
Kodumajapidamised kokku 1 380 1 698 1 734 1 854 1 910 1 888 1 726 1 722 1 697

Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO₂ heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2014 – 2022
Ühik: tuhat tonni
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Töötlev tööstus 490 587 635 602 658 737 757 815 776
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 239 1 344 1 472 2 013 2 031 2 432 2 323 2 732 2 535
Kodumajapidamised kokku 2 138 2 120 2 242 2 094 2 455 2 048 2 559 2 182 2 290

Suurimad F-gaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2014 – 2022
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 4 864 5 282 6 465 4 866 5 863 7 277 5 949 6 579 5 653
Töötlev tööstus 44 656 44 372 47 957 50 934 52 393 51 558 32 518 35 677 35 073
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 210 214 222 167 177 179 176 192 169
Kodumajapidamised kokku 40 776 42 945 43 869 45 488 46 308 43 223 37 091 38 639 34 168

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020
Blogi

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Loe edasi 22. aprill 2020