Surmad

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu.

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult.

Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb.

Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.

Surmade arv 16 002
-7,6%
Surnud meeste arv 7 661
-6,6%
Surnud naiste arv 8 341
-8,5%
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena | 2004–2023
Surnultsünnid | 2004–2023