Surmad

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu.

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult.

Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb.

Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.

Surmade arv 17 315
-6,8%
2022
Surnud meeste arv 8 198
-6,7%
2022
Surnud naiste arv 9 117
-7,0%
2022
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena | 2003–2022
Surnultsünnid | 2003–2022

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 23. aprillil ajavahemikus 16.00–17.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!