Surmad
Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu.
Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult.
Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb.
Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena | 2004–2023
Surnultsünnid | 2004–2023
Surmapõhjused | 2023
Kas leidsid, mida otsisid?