Rahvaloendus 2021
Rahva ja eluruumide loendus 2021
Rahva ja eluruumide loendus on rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine täpselt määratud loendusmomendiga.
Kes loendust korraldab?
Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus.
Eestis korraldab loendust statistikaamet.
Loendusmoment
Eesti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 31.12.2021. Loendusmoment on hetk, mille seisuga tuleb esitada kõik rahvaloendusel kogutavad andmed olenemata vastamise ajast ja viisist. Andmete kogumine toimub 2022. aasta alguses.
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb kombineeritud meetodil
See tähendab, et kasutatakse riiklike andmekogude ehk registrite andmeid ning selle info saamiseks, mida registrites pole, küsitakse andmeid otse inimestelt. Riikliku statistika seadusega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 763/2008 on kinnitatud andmestik ehk loendustunnused, mille kohta loendusel infot kogutakse.
Registrite arendamine on vajalik
Loendusel inimeste kätte saamine on globaalne probleem, mille lahenduseks on registripõhine loendus, mille puhul tehakse andmete täpsustamiseks registrite ristkasutust. Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast tegema loendust igal aastal, seega on Eesti 2021. aasta kombineeritud meetodil toimuval loendusel registrite kasutamine põhjendatud nagu ka tulevikus üleminek täielikult registripõhisele loendusele. Registritesse tehtud investeeringud on väga vajalikud, samuti on oluline registrite arendamine.
2021. aasta loenduse ettevalmistustöid on statistikaametis kümne aasta jooksul (2010–2019) tehtud ligi 16 miljoni euro eest, millest pool on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Loendustööd kestavad veel aastatel 2020–2023 ja lõpevad 2024. aastal, kui kõik loendustulemused on avaldatud.
Mida tähendab registrite kasutamine loendusel?
See tähendab, et kasutatakse infot, mida elanikud on riiklikesse andmekogudesse ehk registritesse esitanud.
Statistikaametis on 2010. aastast tehtud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et kasutada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registrite andmeid. Meetodi hindamiseks on korraldatud prooviuuring (2014. aastal), kaks prooviloendust (esimene 2016. aastal ja teine 2019. aastal).
Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed nii Eesti kõigi elanike kui eluruumide kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel, samuti muudes riiklikes statistikatöödes.
2021. aasta loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.
Mida tuleb teha andmekogudes?
Registrite andmeid kasutaval loendusel on tähtis osa andmekogudel. Iga andmekogu haldaja peab tagama, et andmestik on täielik, sisaldades kõiki andmekogu põhikirjaga ettenähtud andmeid. Kõik andmed peavad olema täpsed, täielikud ja ajakohased. Registripõhiseks loenduseks on tarvis turvalist ja operatiivset andmevahetuse võimalust, mis on Eestis välja töötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud X-tee.
Registripõhise loenduse ettevalmistamisel paraneb koostöö käigus kõigi andmekogude andmekvaliteet, mis muudab tõhusamaks nende andmekogude kasutamise ühiskonna hüvanguks.
Registripõhise loenduse eeldused
- Riiklikud andmekogud
- Riiklike andmekogude kaetus – hõlmatud peab olema kogu elanikkond ja eluruumid
- Riiklike andmekogude andmete pidev uuendamine ja kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrolliga
- Riiklike andmekogude ühitatavus (sh kõigi aadresside kooskõla aadressistandardiga)
- Riiklike andmekogude definitsioonide ja mõistete kooskõla rahvaloendustes (rahvusvaheliselt) kasutatavatega
Riiklikud andmekogud 2021. aasta loendusel
RR – rahvastikuregister; EHIS – Eesti hariduse infosüsteem; MKR – maksukohustuslaste register; EHR – riiklik ehitisregister; KR – kinnistusraamat; ARIREG – äriregister; STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; KIRST – ravikindlustuse andmekogu; KVKR – kaitseväekohustuslaste register; EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register; TÖR (EMTA) – töötamise register; ETR – elamis- ja töölubade register; maa-ameti aadressiandmete süsteem (ADS-süsteem); e-toimik; KMAIS – isikut tõendatavate dokumentide andmekogu; liiklusregister, EMSR – meditsiiniline sünniregister; RETS – retseptikeskus; SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu; SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem; RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; SPR – surmapõhjuste register; TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register.
Prooviloenduse tulemused
2018. aastal korraldas statistikaamet leibkondade ja elukohtade kontrolluuringu (LEKU), mille eesmärk oli hinnata sõltumatu andmestiku alusel rahvastikustatistika arendamiseks ja registriandmete täpsustamiseks registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks välja töötatud indekseid.