Teadus- ja arendustegevus
Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uudselt rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Teadus- ja arendustegevus lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus.
Uudsus tähendab, et avastatakse midagi uut. Ülikoolides ja teadusasutustes tehakse selleks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas või majandusharus kasutatud. Loomingulisus tähistab uusi käsitlusi ja ideid, mis täiendavad olemasolevaid teadmisi. Loomingulisuse nõude täitmiseks on kindlasti vaja ka teadlaste panust.
Teadus- ja arendustöödele on alati omane teatav selgusetus, sest tihti on raske hinnata, milline on lõpptulemus, tööks kuluv aeg või tulu. Uurimistöö tulemusi peab saama üle kanda praktikasse ning teistel teadlastel peab olema võimalik neid korrata järgmistes teadus- ja arendusprojektides. Seejuures eeldatakse süsteemsust: protsess ja tulemused peavad alati olema dokumenteeritud.
Teadus- ja arendustegevuse statistikast saab teada,
- kui suured on investeeringud teadus- ja arendustegevusse;
- kui palju on riik rahastanud teadus- ja arendustegevust.
Statistika alusel saab hinnata teadus- ja arendustegevuse mahtu teadusasutustes ja ettevõtetes ning seda riiklikult kavandada ja seirata.
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.