6. Puhas vesi ja sanitaaria

Üleilmne eesmärk „Puhas vesi ja sanitaaria“ keskendub vajadusele tagada elanikkonnale puhas joogivesi, kanalisatsioon ja hügieenitingimused. Kvaliteetse ja piisava veervaru ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine mõjutab ka teiste üleilmsete eesmärkide saavutamist, näiteks tervishoid, hariduse edendamine ja vaesuse vähendamine.

ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud parendada joogivee- ja
kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude saastamist nii prügi, kemikaalide kui ka materjalidega, aga ka ohjata vee tarbimist. Veevaru haldamisel on oluline kohalik ja kogukonna initsiatiiv. Suurendada tuleks jäätmete ringlussevõttu ja ohutut taaskasutust, et vältida veekogude saastamist. Veevarude kaitseks tuleb tagada veega seotud ökosüsteemide (mäed, metsad, märgalad, jõed, põhjaveekihid ja järved) kaitse ning taastamine. Nimetatud valdkondades tuleb laiendada rahvusvahelist koostööd, eeskätt toetust arengumaadele, et suurendada nende võimekust mitmesuguse tegevuse ja programmide ning tehnoloogia arendamisel.

Eesti säästva arengu strateegia eesmärk „Ökoloogiline tasakaal“ rõhutab puhta vee kättesaadavuse ja säästliku kasutamise tähtsust.

Üleilmne eesmärk „Tagada kõigile joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine“ on Eestis seotud puhta joogivee järgmiste näitajatega:

• nõuetekohaselt puhastatud reovesi;
• ühisveevärgi vee kvaliteet;
• põhjaveevõtt;
• pinnavee seisund.