Ettevõtete majandusnäitajad

Mis valdkondade müügitulu on suurim? Kelle investeeringud on kõige suuremad? Ettevõtete majandusnäitajad aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel läheb.

Uuendusmeelsed ettevõtjad suurendavad tootlikkust ja suudavad läbi lüüa rahvusvahelistel turgudel. Nõnda saab pakkuda rohkem häid töökohti ja maksta konkurentsivõimelisemat tasu. See mõjutab positiivselt eelkõige tööealisi elanikke piirkondades, kus edukad ettevõtted tegutsevad, samuti kogu Eesti majandust.

Avaldame Eesti ettevõtete majandusnäitajaid aastate ja kvartalite kaupa, tegevusalade ja töötajate arvu ning kontrolliva ettevõtte asukohariigi järgi. Eraldi avaldame füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajaid.

Peamised majandusnäitajad on järgmised:

  • müügitulu;
  • kulud;
  • kasum;
  • varad;
  • kohustused;
  • omakapital;
  • investeeringud;
  • lisandväärtus;
  • tootlikkusnäitajad.

Kogume ja avaldame andmeid ka Eesti ettevõtete tütarettevõtete kohta väljaspool Euroopa Liitu. Samuti toodame statistikat Eestis registreeritud välismaiste tütarettevõte kohta.

Ettevõtete arv 144 449
13,4%
Ettevõtete müügitulu (aasta) 98,51 miljardit eurot
23,3%
Ettevõtete kulud kokku 93,60 miljardit eurot
22,9%
Ettevõtete aruandeaasta kasum (kahjum) 9,18 miljardit eurot
15,6%
Ettevõtete lisandväärtus 22,04 miljardit eurot
15,6%
Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) 5,92 miljardit eurot
12,0%
Ettevõtete tööga hõivatud isikute arv 545 036
5,5%
Ettevõtete töötajate arv 484 668
4,7%
Ettevõtete müügitulu (kvartalid) 21,07 miljardit eurot
-1,7%
II KVARTAL 2024
Ettevõtete arv | 2018–2022
Ettevõtete müügitulu ja lisandväärtus | 2014–2022
Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) | 2016–2022
Uudis

Statistikaamet ootab EKOMARi küsimustikke juuli alguses

Statistikaamet tuletab kõigile ettevõtetele meelde, et juuli alguses on taas aeg esitada EKOMARi küsimustikuga andmed oma eelmise majandusaasta kohta. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.
Loe edasi 2. juuli 2024
Blogi

Vajalikud andmed väiksema koormusega

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.
Loe edasi 20. mai 2024
Blogi

Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?

Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.
Loe edasi 20. veebruar 2024