Põllumajandus

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele.

Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas:

• taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine);
• loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad);
• piima kasutamine (piimatoodete tootmine);
• mahepõllumajandus;
• põllumajandustulu tekkimine (toodangu väärtus, kulud ja lisandväärtus);
• põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad;
• saaduste tarbimine;
• tööjõud ja muu tulutoov tegevus;
• tootmismeetodid;
• põllumajandusmajapidamiste suurus ja tüübid.

Põllumajandusstatistikat kasutatakse selleks, et hinnata sektori käekäiku, jälgida toodangut ja selle tarbimissuundi ning seirata toidujulgeolekut.

• Põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmed on rahvamajanduse arvepidamise alus.
• Põllumajandusmaa hindade statistika kajastab, kuidas on põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused mõjutanud maa hinda.
• Põllumajandustoodangut ja kokkuostuhindu kasutatakse põllumajanduse majandusarvestuses.
• Tarbimisandmed peegeldavad riiklikke vajadusi ja tarbimissuundi.
• Põllumajandussaaduste koguste kohta andmeid kogudes on võimalik hinnata riigi isevarustatuse taset.

Suur osa põllumajandusstatistikast kogutakse Euroopa Liidus ühtlustatult. Statistika põhjal koostatakse analüüse ja arengukavasid ning hinnatakse Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulemuslikkust.

Põllumajandusstatistika annab olulist teavet ka teistele valdkondadele. Näiteks keskkonnapoliitikas kasutatakse põllumajandusnäitajaid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamisel ning nitraadi- ja vee raamdirektiivi ja HELCOM-i Läänemere tegevuskava aruandluses.