Leibkonnad
Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.
Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad?
- Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on leibkondade majanduslik olukord Eestis aastate jooksul muutunud.
- Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta. Siit saab teada, kui palju kulutavad leibkonnad toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või näiteks väljas söömisele.
- Leibkonna elamistingimused annavad ülevaate leibkondade eluruumide seisundist ja probleemidest; asukohast; elamute tüüpidest ja vanusest ning ka sellest, milline on eluruumide kütmisvõimalus.
Leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele
1 300,4 eurot aastas
4,7%
2020
Lastega leibkonnad | 2016–2023
Leibkonnaliikme kulutused aastas | 2019–2020
Leibkonnaliikmete eluruumi probleemid | 2023
Blogi
Eesti inimene peab probleemiks eluruumi kostuvat müra ning ümbruses olevat saastet
Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
Blogi
Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!
Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.
Uudis
Eestimaalased kasutavad internetti järjest rohkem
Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.
Statistikaameti rakendused
Rahvusvaheline statistika
Kas leidsid, mida otsisid?