Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.
Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.
Noorte sportimisharjumused on muutunud mitmekesisemaks
Organiseeritud sport on oluline osa noorte huvitegevusest. Kuigi jalgpall ja ujumine on noorte seas püsinud kõige populaarsemate alade hulgas, on harrastatavate spordialade valik viimase kümnendi jooksul muutunud eriilmelisemaks, mis peegeldab noorte mitmekesisemaid liikumishuve.
Maailmakoristuspäev: väikestest tegudest võib saada üleilmne muutus
Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks sõnum on „Strive for Five“ – üleskutse kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus.
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.