Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?
Juba 2005. aastal lisandusid keskkonnaalal kaks märgilist algatust. Esiteks kinnitas riigikogu Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia „Säästev Eesti 21“ 2030. aastani. Strateegiat on nimetatud ka Eesti säästva arengu strateegiaks ning selles on sätestatud ühe olulise jätkusuutlikkuse alussambana ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Teiseks kinnitas valitsus ökoloogilise maksureformi alused, mis nägi ette maksukoormuse nihutamise tööjõumaksudelt majanduse sisenditele ja jäätmetele ning heitmetele.
EL on toetanud mitmeid keskkonnavaldkonna tegevusi ning paljud suured projektid on finantseeritud EL-i toetustest. Keskkonnakaitsekulutused koosnevad investeeringutest ja jooksevkuludest. Keskkonnakaitsesse on aastatel 2004–2022 investeeritud kokku 2,4 miljardit eurot. Kolmveerand investeeringutest on tehtud välisõhu ja heitvee käitluse valdkonda, sealjuures välisõhu kaitseks tehti ligi pool keskkonnakaitse investeeringutest (42%). Pool selle perioodi investeeringutest langes aastatele 2011–2015, mil panustati just palju õhuemissioonide vähendamisesse. Keskkonnakaitse jooksevkulusid on tehtud kokku viis korda rohkem, 10,5 miljardi euro ulatuses. Lõviosa jooksevkulusid on tehtud jäätmekäitluse valdkonnas (85% ehk 8,9 miljardit), millele järgneb heitvee käitluse valdkond ühe miljardi euroga (10%).
Lisaks keskkonnakaitseinvesteeringutele ja keskkonnakaitse püsikuludele, mille eesmärk on muuta tootmisprotsesse keskkonnasõbralikumaks ja vältida keskkonnakoormuse suurenemist, rakendati keskkonnakaitsel ka suunavaid majandusmeetmeid: maksustati loodusressursside kasutust ning rakendati printsiipi „saastaja maksab“. Nii ongi keskkonnamaksud absoluutväärtustes aastatel 2004–2022 neljakordistunud, kasvades 203 miljonilt 830 miljonile eurole aastas. Siiski on ka majandus kasvanud vähemalt samavõrra ja nii oli keskkonnamaksude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) 2004. ja 2022. aastal siiski üsna samal tasemel (vastavalt 2,2% ja 2,3%). Võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega oleme selle näitaja väärtusega suhteliselt keskmisel 11. positsioonil. Üksikutel aastatel on keskkonnamaksude osakaal tõusnud siiski ka 3,2%-ni (2019. ja 2021. aastal).
Millised trendid on keskkonnavaldkonnas paranenud
Kas meie keskkonnakäitumine on muutunud, kui võrdluse algpunktiks seada EL-iga liitumise algus ja kui lähtuda Eesti säästva arengu mõõdikutest? Üleilmselt on jätkusuutliku arengu kontseptsioon neil aastatel teisenenud. Nii on ka Eestis säästva arengu seirel praegu lähtutud ÜRO säästva arengu tegevuskavast 2030 ja üleilmsetest säästva arengu eesmärkidest. Siiski on ökoloogilise tasakaalu säilitamise põhimõte läbimas punase joonena muudatuse läbiteinud näitajate kogumit. Statistikaameti Tõetamme lehed näitavad igal aastal, kuidas Eestil just jätkusuutliku arengu mõõdikute valguses läheb. Positiivsed muutused kajastuvad roheliste lehtedena, oluliste muutusteta trendid kollaste ning kehvemaks muutuvad trendid punaste lehtedena. Keskkonnanäitajaid on palju ja ka nende trendid näitavad eri suundades. Tõetamm peegeldab praegu kahe viimase aasta muutusi.
Keskkonnatrendide indeks, mis peegeldab jätkusuutliku arengu kontekstis oluliste paranevate keskkonna trendide osakaalu, aitab aga pikemas perspektiivis üldistada, kas majandusmeetmetel on olnud mõju ja kas olukord keskkonnas on paranenud. Indeksi väärtus on praegu 64, mis tähendab, et kui ligi kahe kolmandiku keskkonnanäitajate trendid on paranenud, siis ligi ühel kolmandikul on toimunud muutused kehvemas suunas.
Just majanduse keskkonnatõhususe näitajate trendid on paranenud. Näiteks on Eesti majanduse ressursitootlikkus suurenenud kolmandiku võrra. Nii toodame praegu ühe kilogrammi tarbitud materjali abil kolmandiku võrra rohkem lisandväärtust kui 2004. aastal. Majanduse energiatootlikkus on samuti kahekordistanud, see tähendab, et majanduses saadakse ühe ühiku energiatarbimise kohta kaks korda rohkem lisandväärtust.
Vaadates majanduse keskkonnamõju kasvuhoonegaaside heite näitel, siis ühe SKP euro kohta tekib praegu kaks korda vähem heitkoguseid. Kui 2004. aastal tekkis 1 SKP euro kohta 1,2 kg kasvuhoonegaase, siis 2022. aastal vaid pool kg. Lisaks muutustele keskkonnakoormuses mõjub kaasa ka SKP enda muutus (mis on olnud sellel perioodil samuti märkimisväärne). Nii ongi kasvuhoonegaaside heitmed elaniku kohta vähenenud vaid kolmandiku võrra (14,2 kg elaniku kohta 2004. aastal ja 10,3 kg 2022. aastal). Vaadates aga kasvuhoonegaaside netoheidet ja arvestades ka süsiniku sidumist ökosüsteemide poolt, võime täheldada veel väiksemat kahanemist, vaid veerandi võrra. Kasvuhoonegaaside netoheide oli 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, mis on 25% väiksem 2004. aasta referentsväärtusest, mis oli 17,8 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti.
Säästva arengu strateegia rõhutab loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja meetmete kasutuselevõttu säästvaks majandamiseks. Keskkonnameetmete osas on edu näha selles, et rangelt kaitstava metsamaa pindala osakaal metsamaast on lausa kahekordistunud (8%-lt 18%-le). Samas on aga puiduressursi kasutus kasvanud: koguraie on suurenenud 8 miljonilt tihumeetrilt 10 miljonile tihumeetrile.
Keskkonnameetmete tõhusust peegeldavate näitajate osas on positiivsete trendide hulgas näiteks ka see, et viimaste võrdlusandmete alusel on kolmandiku võrra suurenenud olmejäätmete ringlussevõtu määr: 24,8-lt 32,9%-ni. Seda ei saa siiski aga suure eduna käsitleda, oleme sihtmärgist kaugel. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile tuleb 2025. aastaks korduvkasutuseks ette valmistada ja ringlusesse võtta 55% sel aastal tekkinud olmejäätmetest, 2030. aastal 60% ja 2035. aastal 65%.
Mis on keskonnatrendidest aga selgelt miinuspoolel?
Jäätmete ringlussevõtu positiivse trendi ja teatava edu taustal joonistub välja ehk liiga aeglane sihtmärgi poole liikumine, mitmetes valdkondades võib aga näha ka potentsiaalset keskkonnakoormuse kasvu. Nii on mitmed trendid teinud keskkonna ja ressursisäästu kontekstis vähikäiku ehk muutunud soovitule vastupidises suunas. Jäätmete teke näiteks on kasvanud kolmandiku võrra 17,5 miljonilt tonnilt 22,8 miljoni tonnini.
Ökosüsteemidesse lisandub iga-aastaselt järjest suurem kogus põllumajanduses kasutatavaid kemikaale. Taimekaitsevahendeid kasutatakse Eestis isegi üle kahe korra enam kui 2004. aastal (2004. aastal 350 tonni ja 2022. aastal 777 tonni). Lämmastikväetiste kasutamine hektari põllumajandusmaa kohta on kasvanud 24,8 kg-lt 42,6 kg-ni. Läänemerre jõudvad lämmastiku koormused on samuti viimasel kümnendil jätkuvalt kasvanud (162 000-lt 273 tonnini, 2004. aasta võrdlusandmed puuduvad).
Keskkonnamõju on mitmemõõtmeline ja aspekte, mida keskkonnakaitsel silmas pidada, on palju. Edu mõnes valdkonnas ei pruugi kaaluda üles vajakajäämisi teises valdkonnas.
EL-i keskkonnapoliitika on kindlasti mõjutanud Eesti keskkonnakaitset, aidates kaasa riigi üleminekule rohelisemale ja jätkusuutlikumale majandusele. Siiski seisavad Eestil ees uued keerukused, mis on seotud nii EL-i kui ka üleilmsete arengutega – üleminek madala süsiniku majandusele, rohelise kokkuleppe või kliima- ja energiapoliitika rakendamine.
Uuri rohkem:
Hõlmatud keskkonnakaitse valdkondade loend: õhu-, vee- ja pinnasekaitse, jäätmekäitlus, klassikaline looduskaitse, keskkonnakaitse administreerimine. Andmed on koostatud tabelite KK063 ja KK064 alusel. Arvestused on tehtud jooksevhindades ning ei arvesta hinnamuutuste mõju.
Vaata ka keskkonnakaitse rahastamise valdkonnalehte.
Artikkel on avaldatud esmakordselt Postimehes 5. juunil 2024.