Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra

Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et keskkonnakaupade ja -teenuste nõudluse kasvu on kannustanud nii keskkonnaprobleemide suurem teadvustamine kui ka kõrgenenud keskkonna- ja energiasäästunõuded, seda eriti ehitustegevuses. „Väga suure mõjuga on kiiresti kasvav energiatõhusam uusehitus ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 1,5 miljardit eurot toodangut,“ täpsustas Oras.

Taastuvallikatest toodetud energia hulgas moodustas elektri- ning soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest 482,2 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 548,7 miljonit eurot.

Taastuvenergia tootmiseks on oluline ka toota ja paigaldada vajalikud seadmed. „Näiteks päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite paigalduse maht ulatus 42,1 miljoni euroni. Taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete, valdavalt tuulegeneraatorite osade ning biokütustel töötavate katelde ja põletite tootmise maht oli 26,4 miljonit eurot,“ lisas Oras.

Suuruselt teise osakaaluga on keskkonnakaupade ja -teenuste sektoris jäätmekäitluse ja ringmajanduse teenuste ning sama valdkonna kaupade tootmine, mille maht ulatus 2022. aastal 965,3 miljoni euroni. Suurematest valdkondadest võib veel nimetada veevarustuse ja reoveekäitlusega seotud teenuseid ning kaupu.

Ülejäänud keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang – näiteks mahepõllumajanduskaubad, keskkonnahariduse ja -haldamise teenused, metsakaitse ja -hooldamine, teadus- ja arendustegevus, ulukikaitse ja kalavarude taastootmine, müratõkkeseinte ja kergliiklusteede rajamine – moodustas kokku ligikaudu kümnendiku sektori toodangust.

Keskkonnakaupade ja -teenuste panus majandusse kasvab

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangu panus kogutoodangusse suurenes 2022. aastal võrreldes 2014. aastaga 1,4 protsendipunkti ehk 5,2%-lt 6,6%-le. Samuti näitab sektori head käekäiku see, et lisandväärtuse osakaal SKP-s on suurenenud ühe protsendipunkti võrra, nimelt 3,9%-lt 4,9%-le.

Kaia Oras selgitas, et parem arusaam keskkonnaprobleemide tõsidusest ning uued kokkulepped ja nõuded on loonud kõrgenenud nõudluse ka keskkonnakaupade ja -teenuste järele. Samuti on nõudlust ilmselt suurendanud avalik mure kliimamuutuste pärast.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektor pakub tööd ligi 36 400 töötajale. Umbes sama suur on hõive näiteks tervishoiu valdkonnas. 2022. aastal pakkus keskkonnakaupade ja -teenuste sektor ligi 10 000 täistööajale taandatud ametikohta rohkem kui 2014. aastal (kasv on olnud 37%).

Keskkonnakaupade ja -teenuste toodangu ekspordi osakaal koguekspordis on 2014. aastaga võrreldes suurenenud 0,6 protsendipunkti ehk 2%-lt 2,6%-le. Välisnõudlus on kasvatanud taastuvatest allikatest toodetud energiakandjate, kütte- ja hakkpuidu ning energiasäästuga seotud kaupade eksporti. Vanametalli ekspordis on viimasel kahel aastal toimunud vähenemine nii hinnamuutuste kui ka turunõudluse tõttu. Vanametalli väljaveo kahanemine tõi 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga kaasa keskkonnakaupade ekspordi osakaalu vähenemise 0,2 protsendipunkti võrra.

Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Keskkonnakaupade ja -teenuste ulatuse piiritleb ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi keskraamistik (SEEA CF) ja Euroopa Liidu määrus keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta ning vastavad juhised.

Vaata ka rohemajanduse valdkonnalehte. Üldised andmed on avaldatud statistika andmebaasi tabelis KK38, detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasi tabelis KK39.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock