Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras.
„Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim, mis lubab luua, võib ka hävitada. Kliimamuutused, loodusressursside ületarbimine ja elurikkuse kadu on otsene tagajärg sellele, kuidas me oma võimu oleme kasutanud. Samas, kui me oleme võimelised põhjustama kriise, oleme me ka võimelised neid lahendama. Meie vägi pole ainult probleemide allikas – see on ka nende lahendus. Küsimus on selles, kuidas me oma jõudu kasutame, kas hoolimatult või hoolivalt?” arutles Oras.
Eesti keskkonnakaitsekulutused on investeering tulevikku
Eestis on viimastel aastatel panus keskkonnakaitsesse suurenenud. Statistikaameti andmetel ulatusid keskkonnakaitsekulutused 2022. aastal 715 miljoni euroni, mis on ligikaudu 2% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Suurim osa sellest kulus jäätmekäitlusele (347 miljonit eurot), järgnesid reoveekäitlus ning pinnase- ja veekaitse (201 miljonit eurot).
Kui jagada need kulutused Eesti elanike arvuga, mis 2022. aastal oli ligikaudu 1,33 miljonit inimest, siis kulutati keskkonnakaitsele umbes 537 eurot elaniku kohta aastas. Eesti ühiskond kulutab keskkonnahoiule ja on valmis investeerima puhtamasse tulevikku rohkem kui teised Balti riigid: Lätis ja Leedus kulutati viimaste võrdlusandmete alusel keskkonnakaitsele vähem (vastavalt 234 ja 398 eurot elaniku kohta).
Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt kulutatakse keskkonnakaitsele 734 eurot elaniku kohta. Meie põhjanaabrid kulutavad keskkonnakaitsele aga sellest veel enam: Soome 868 ja Rootsi 1360 eurot elaniku kohta. „Muidugi on ka majanduse suurus neis riikides teine ja õigustatud on võrrelda keskkonnakaitsekulutuste taset majandusnäitajatega,” märkis Kaia Oras.
Eesti keskkonnakaitsekulutused võrreldes SKP-ga on Euroopa riikide seas keskmised
Eesti keskkonnakaitsekulutused moodustasid 2022. aastal 2% SKP-st, mis jääb pisut alla EL-i keskmisele näitajale, milleks oli 2,1%. „Eesti on küll teinud järjepidevaid pingutusi keskkonna kaitsmisel ja säilitamisel, hoides end EL-i üldise tasemega võrreldaval kursil, kuid arenguruumi siiski jagub. Võrdluseks võib tuua Austria ja Belgia, kus keskkonnakaitsekulutused ulatusid vastavalt 3,2% ja 3,4% SKP-st,” ütles Oras.
Eesti naaberriikide, Läti ja Leedu, keskkonnakaitsekulutused moodustasid 2022. aastal vastavalt 1,2% ja 1,7% SKP-st, jäädes Eesti näitajale alla. Ka põhjanaaber Soome kulutas veidi vähem, 1,8% SKP-st, samas kui Rootsi näitaja oli 2,6%, ületades Eesti taset märgatavalt.
Mõned Euroopa riigid, näiteks Iirimaa (0,6%) ja Luksemburg (1%), paistsid aga silma madalamate kulutustega.
Kaia Oras tõi välja, et meie võim ei tähenda ainult valitsusi ja suuri organisatsioone. „See tähendab ka noort, kes valib rattaga kooli sõita; kogukonda, kes istutab puid; õpetajat, kes räägib kliimast oma õpilastele; ettevõtjat, kes valib rohelised lahendused. Kui igaüks kasutab oma osa sellest võimalusest targalt, sünnib tõeline muutus,” ütles Oras.
Eesti keskkonnakaitsekulutused ei sisalda taastuvenergia ja energiasäästu valdkonna kulutusi.
Vaata ka keskkonna valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Euroopa riikide andmete kohta saab lähemalt lugeda Eurostati veebilehelt, ökoloogilise jalajälje kohta siit.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)