Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.
Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Nendeks kaupadeks on näiteks taastuvenergia valdkonnas päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ning teenusteks nende paigaldus ja hooldus, samuti kuuluvad kaupade hulka taastuvenergia ja vastavate energiakandjate toodang. Ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas on kaupadeks aga näiteks jäätmekäitluse ning materjalide taaskasutamise seadmed, prügikastid ja -kotid ning teenusteks jäätmete kogumine, sorteerimine, töötlemine ja ringlussevõtt.
Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul toimus 2023. aastal pikaajalise kasvu taustal varasema aastaga võrreldes keskkonnakaupade ja -teenuste toodangu, lisandvääruse ja SKP osakaalu väike vähenemine. „Peamiseks põhjuseks oli taastuvenergia toodangu kahanemine ja hindade langus võrreldes 2022. aastaga, mil need olid rekordilised,“ ütles Oras.
Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkond on sektori suurim panustaja
Energiatõhususe ja taastuvenergia kaupade ning teenuste toodang moodustas keskkonnakaupade ja -teenuste valdkonna toodangust 2023. aastal ligi poole ehk 2,1 miljardit eurot. „Väga suurt mõju avaldasid kiiresti kasvanud energiatõhusamad uusehitised ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 717,8 miljonit eurot toodangut,“ tõi Oras välja.
Taastuvenergia valdkonna toodang ulatus 2023. aastal 928,1 miljoni euroni. Elektri- ja soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest moodustas sellest 363,3 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 469,5 miljonit eurot.
Suuruselt järgmise osakaaluga on keskkonnakaupade ja -teenuste sektoris jäätmekäitluse ja ringmajanduse teenuste ning sama valdkonna kaupade tootmine, mille maht ulatus 2023. aastal 948 miljoni euroni. Suurematest valdkondadest võib veel nimetada reovee ja veevarude 241,7 miljoni euro suurust toodangut ning vee säästu ning looduslike veevarude majandamise 206,1 miljoni euro suurust toodangut.
Ülejäänud keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, nagu näiteks keskkonnahariduse ja -haldamise teenused, metsakaitse ja -hooldamine, teadus- ja arendustegevus, ulukikaitse ja kalavarude taastootmine, müratõkkeseinte ja kergliiklusteede rajamine, moodustas kokku ligikaudu kümnendiku sektori toodangust.
Keskkonnasektori kasv võrreldes üheksa aasta taguse ajaga
Keskkonnasektori arvepidamist hakati koostama 2014. aastal ja sektori lisandväärtus oli siis 3,7%. Üheksa aasta taguse ajaga võrreldes on selle osakaal SKP-s kasvanud, ulatudes 2023. aastal 3,9%-ni.
Kaia Oras selgitas, et keskkonnasektori kasv võrreldes üheksa aasta taguse ajaga peegeldab Eesti majanduse järkjärgulist üleminekut ressursi- ja energiatõhusamatele tegevustele. „Kasvu on toetanud nii Euroopa Liidu kliimapoliitika ja toetusmeetmed kui ka sektori investeeringud taastuvenergiasse, ehitiste energiatõhususe parandamisse ja jäätmete ringlussevõttu. Ühtlasi on suurenenud nõudlus keskkonnakaupade ekspordi järele, eriti energiasäästu ja puidupõhiste kütuste valdkonnas,“ tõi Oras välja.
Keskkonnakaupade ja -teenuste toodangu ekspordi osakaal koguekspordis suurenes 2023. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,8%-lt 2,5%-le. Välisnõudlus on kasvatanud taastuvatest allikatest toodetud energiakandjate, peamiselt kütte- ja hakkepuidu, aga ka energiasäästuga seotud kaupade eksporti.
Keskkonnakaupade ja -teenuste valdkonnas töötab ligikaudu 30 000 inimest, üheksa aastaga on lisandunud 5000 töötajat. Umbes sama palju töötajaid kokku on näiteks kutse, teadus -ja tehnikavaldkonnas.
Keskkonnakaupade ja -teenuste ulatuse piiritleb ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi keskraamistik (SEEA CF) ja Euroopa Liidu keskkonnamajandusliku arvepidamise määrus.
Andmed on avaldatud 31.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka rohemajanduse valdkonnalehte. Üldised andmed on avaldatud statistika andmebaasi tabelis KK380, detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasi tabelis KK39.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)