Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome
Täna täitub 60 aastat Tallinna-Helsingi laevaliini avamisest. Lähikümnenditel on just põhjanaaber olnud Eesti jaoks peamine kaubanduspartner. Statistikaameti andmetest selgub, et kõige rohkem eksporditi mullu Eestist Soome elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooted.
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis 14%, teises kvartalis kasv aeglustus
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ning imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest.
Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.
Aprillis kaubavahetuse kasv aeglustus: eksport kasvas 3% ja import 1%
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta aprillis kaupade eksport 3% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 332 miljonit eurot, mis on 13 miljonit vähem kui aasta varem aprillis.
Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%
Statistikaameti andmetel suurenes 2025. aasta märtsis kaupade eksport 17% ja import 13%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Mis sel aastal väliskaubandusstatistika andmete kogumises muutus?
Alates 2025. aasta jaanuarist saadakse Euroopa Liidu (EL) riikide väliskaubandusstatistika koostamiseks vajalikud alusandmed uuel viisil. Eesti statistikaamet ei kogu enam EL-i seest saabuva kauba andmeid ettevõtetelt, kes on Eestis kauba saajad. Need andmed kogub kokku liikmesriik, kust kaup saadetakse ja edastatakse Eesti statistikaametile.
Detsembris kaubavahetus kasvas, 2024. aastal kokku vähenes
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 17,4 miljardi ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis on 275 miljonit eurot suurem kui 2023. aastal. Mullu detsembris kasvas kaupade eksport võrreldes 2023. aasta detsembriga 2% ja import 9%.