Tööjõu-uuring annab hinnangu tööd otsivate inimeste hulgale
Statistikaameti andmetel oli töötus Eestis 2025. aasta esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim. Amet kogub andmeid töötuse kohta tööjõu-uuringu abil, mistõttu võib statistika erineda registreeritud töötuse andmetest.
Tartu ülikooli geograaf Kadi Kalm: statistikaameti andmed aitavad uurida täiesti uusi nähtusi
Statistikaameti andmed võimaldavad vaadata pikalt ajas tagasi ja võtta vaatluse alla kogu rahvastikus toimunud muutusi. Samal ajal loovad üha juurde tekkivad uued ja detailsemad andmed võimaluse uurida selliseid rahvastikku puudutavaid uusi nähtuseid, mida veel uuritud ei ole. Nii leiab Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm, kelle teadustöö põhineb suuresti just statistikaameti andmetel.
Kaheksas Eesti omavalitsuses on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud
Statistikaameti andmetel on Eesti omavalitsuste elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kiiremini kui riigis keskmiselt. Rahvuselt eestlaste arv on kasvanud 25 000 inimese ehk 3% võrra, ulatudes nüüd 935 000 inimeseni.
Eesti majutuskohti külastatakse üha enam puhkuse eesmärgil
Kuigi turistide koguarv Eesti majutusettevõtetes pole 2019. aasta ehk kriisieelset taset veel saavutanud, näitavad statistikaameti andmed, et Eesti elanike reisimine ja majutusteenuste kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt hoogustunud. Kasvanud on just nende sise- ja välisturistide osatähtsus, kes reisivad puhkuse eesmärgil.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes aastaga 1% võrra
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.
Statistikatöö sai 20-aastaseks – intervjuu juubilariga
Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?
Selle nädalal alguses saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab tuleval aastal andmeid. Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte – palun küsige kelleltki teiselt! Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.
Töötlevas tööstuses tõusid hinnad mitmendat kuud järjest
Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.
Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga 0,5%
Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.