Kuhu eestimaalaste raha tegelikult kulub? Esimesed pered hakkavad kulupäevikut pidama
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu esimesed osalejad hakkavad tänasest täitma kahe nädala jooksul kulutuste päevikut. 10 000 leibkonda hõlmav uuring on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid inimeste igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.
Eesti pensionärid jätkavad töötamist eelkõige majanduslikel põhjustel
Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.
Eesti inimesed on hakanud vähem reisima
Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid septembris 1,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis vähenema
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta augustis 906 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 2%.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,5%.
Tootjahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta augustis võrreldes juuliga 1,6% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 1,6%.
Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!
Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest
Statistikaameti andmetel jätkas 2020. aastal põhikooli lõpetanutest eelmisel ehk 2024/25. õppeaastal Eesti kõrgkoolides 40%. Eelkõige jõudsid noored kõrgkooli gümnaasiumihariduse kaudu. Kokku jätkas möödunud aastal Eesti haridussüsteemis 52% neist noortest, kes viis aastat tagasi lõpetasid põhikooli.
Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased ning õpingute järel siia tööle jäänud vilistlased 2023/2024. õppeaastal kokku pea 23 miljonit eurot maksutulu. Ehkki välisüliõpilaste arv on vähenenud, pole samal suurel määral vähenenud nende panus majandusse.
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.
Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat
Statistikaameti värskest ettevõtete infotehnoloogia uuringust selgub, et üha enam Eesti ettevõtteid kasutab igapäevatöös andmeanalüütikat, viimastel andmetel 49% neist. Vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiat kasutab 22% ja tasulisi pilveteenuseid 61% ettevõtetest.
Majutusettevõtteid külastas juulis üle poole miljoni turisti
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juulis majutusettevõtetes ligikaudu 502 000 turisti, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Välisturiste oli 2% rohkem ja siseturiste 5% vähem kui mullu.
Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9% ja import 11%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.