Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi.

Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid analüüsi ei kaasatud. 

18% põhikooli lõpetanutest ei jõudnud viie aastaga keskhariduse omandamiseni

Viis aastat tagasi üheksanda klassi lõpetanutest siirdus kohe keskharidust omandama 96%, seda nii gümnaasiumitesse kui ka kutsekoolidesse. Eesti emakeelega lõpetajatest jätkas keskhariduse saamist 97% ja vene emakeelega 94%.

„Kolmandal aastal pärast põhikooli lõpetamist oli keskhariduses jätkajate osakaal kahanenud 6 protsendipunkti võrra eesti ja 9 protsendipunkti võrra vene emakeelega noorte seas. Seega näeme, et õpinguid katkestasid vene emakeelega noored rohkem,“ kirjeldas Randoja analüüsi tulemusi.

„Keskharidusdiplomini jõudis gümnaasiumis või kutsekoolis viie aastaga 82% toonastest lõpetajatest. Eesti emakeelega noortest on keskhariduse diplom taskus 84% ja vene emakeelega 78%,“ lisas ta. „Sealjuures on märgatav erinevus naiste ja meeste vahel: keskhariduse diplom on 86% naistest ja 79% meestest,“ tõi Randoja esile.

Sagedamini valivad kutsehariduse mehed ja vene emakeelega noored

Randoja sõnul jätkas põhikooli lõpetanutest ligikaudu kolmveerand ehk 71% õpinguid gümnaasiumis ja veerand ehk 25% kutsekeskkoolis. Ainult kutseõppesse, kus keskharidust ei omandata, siirdus 1% noortest. 

Ka siin paistab Randoja sõnul silma selge erinevus emakeele järgi: eesti emakeelega noortest astus gümnaasiumisse 74%, vene emakeelega aga 63%. Eesti emakeelega noortest valis kutsekeskhariduse 22% ja vene emakeelega noortest 32%. „Veelgi suurem erinevus ilmneb aga sooti. Gümnaasiumisse läks 82% tüdrukutest ja 61% poistest. Kutsekeskkoolis jätkas 35% poistest ja 15% tüdrukutest,“ tõi analüütik esile.

Mis saab pärast keskharidust? 

Viiendal aastal pärast põhikooli lõppu on kõrgharidusõppesse jõudnud 40% põhikooli lõpetajatest (bakalaureuseõppes 29% ja rakenduskõrghariduses 11%) ning valdav osa neist üldkeskhariduse (97%), mitte kutsekeskhariduse kaudu (3%). Veel 6% noortest oli viiendal aastal omandamas üldkesk- või kutsekeskharidust ja sama paljud omandasid lihtsalt kutset.

„Pea kolmandik ehk 31% põhikooli lõpetanutest kuulus viiendal aastal juba puhtalt tööjõu hulka, 24% ainult töötasid ja 8% olid arvel töötuna. Eesti haridussüsteemis jätkas 52%, sealhulgas 35% õppijatest ka töötasid õpingute kõrvalt,“ rääkis Randoja.

Randoja sõnul võib OECD andmetel eeldada, et umbes 3–4% on viis aastat pärast põhikooli lõppu õppimas välismaal. 3% viibisid ajateenistuses ning 1% oli tõenäoliselt mitteaktiivne lapsevanemaks saamise tõttu. „Umbes 9% põhikooli lõpetajate staatus viiendal aastal pärast põhikooli lõppu jäi analüüsis ebaselgeks,“ tunnistas Randoja. „Välismaale tööle suundunute kohta meil andmeid ei ole. Mitteaktiivsete hulka võivad kuuluda ka töövõimetusega inimesed või ettevõtjad, kes ei ole töötajana arvel,“ lisas ta. 

Kuidas mõjutab haridusteed emakeel?

Randoja sõnul on näha, et haridusse kaasatust mõjutavad nii emakeel kui ka sugu. „Viis aastat pärast põhikooli lõpetamist on Eesti haridussüsteemis jätkuvalt õppimas 56% eesti ja 40% vene emakeelega noortest. Naistest jätkab õpinguid 59%, meestest 45%,“ kirjeldas ta.

Tööturule jõuavad vene emakeelega noored seetõttu varem: viiendal aastal ei õpi, aga töötab 29% vene emakeelega noortest, samas kui selliseid eesti emakeelega noori on 22%. Töötuna on arvel 11% vene ja 6% eesti emakeelega noortest.

Mida näeme 10 aasta pärast?

Randoja sõnul näeme noorte haridusteel liikumise mustreid analüüsides, et kõrgharidusse jõuavad eelkõige need, kes jätkasid pärast põhikooli gümnaasiumis. „Kuigi ka kutsekeskharidus ei välista kõrgharidusse astumist, on see seni olnud pigem erandlik. Rakenduskõrgharidusse liigub samuti kutsekeskharidusega noori veel vähe. Vaatlusaluses valimis oli rakenduskõrghariduses õppijatest 7% kutsekeskharidusega ja 93% üldkeskharidusega,“ tõdes Randoja, kelle hinnangul võime tulevikus näha aga teistsuguseid mustreid. 

„Viimastel aastatel on planeeritud ja ka tehtud olulisi muutusi kutsekeskhariduse taseme tõstmiseks ja üldkeskharidusele konkurentsivõimelise alternatiivi pakkumiseks. Samuti on käimas eestikeelsele haridusele üleminek, mis võiks emakeelest tingitud tegurite mõju haridusteele tasapisi vähendada,“ selgitas ta. „Seega võiks eeldada, et kui sama analüüsi korrata kümne aasta pärast, võiksid kõrgharidusse liikumise mustrid olla juba märksa mitmekesisemad ning eesti ja vene emakeelega noorte seas sarnasemad,“ võttis Randoja kokku.

Edukat uut kooliaastat!

Allikad ja metoodika

Kasutatud on Eesti hariduse infosüsteemi andmeid, lisaks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, tööturuteenuste ja -toetuste infosüsteemi andmeid, kaitseväekohuslaste registri andmeid ja rahvastiku statistilist registrit. Analüüs võttis iga inimese arvesse vaid ühel korral: näiteks kui inimene õppis ja töötas samal ajal, on teda kajastatud õppijana. Kategoorias „muu“ kajastuvad välismaale tööle või õppima läinud noored, lapsehoolduspuhkusel mitteõppivad noored jm mitteaktiivsed. 2019/20. õppeaastal lõpetas statsionaarses õppes (v.a lihtsustatud õppekavad) 12 368 õppijat. Analüüsivalimisse kaasati 12 246 lõpetajat. Välja jäeti need, kes ei olnud 01.01.2025 enam Eesti residendid.

Tutvu ka statistikaameti hariduse valdkonnalehega.  

Põnevat haridusstatistikat avaldab ka haridusandmete portaal Haridussilm. 

Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock