Uued metsaarvepidamise andmed: metsanduse lisandväärtus oli 2023. aastal 221 miljonit eurot

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. 

Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed, kuidas mets kui loodusvara panustab majandusse näiteks toodangu, lisandväärtuse ja töökohtade kaudu,” selgitas Oras. “Metsaarvepidamine arvestab majanduslikku panust peamiselt puiduvarumise, aga väiksemal määral ka muude toodete, näiteks istikute ja seemnete ning teiste mittepuiduliste toodete kaudu,” täpsustas ta.  “Samas ei hõlma metsaarvepidamine näiteks puidu- ja mööblitööstust ega ka metsamajandust ja metsavarumist toetavaid tegevusi, nagu transport,” rääkis Oras.

Metsanduse kogutoodang oli 1,6 miljardit eurot, investeeringuid tehti 102 miljoni euro eest

Statistikaameti andmetel ulatus metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala kogutoodang 2023. aastal 1,6 miljardi euroni. Sellest 221 miljonit eurot ehk ligikaudu 15% oli lisandväärtus ehk panus Eesti majandusse. Metsanduse tööhõive oli 2023. aastal ligi 5700 inimest (täistööajale taandatult), investeeringud masinatesse, teedesse ja tehnoloogiasse ulatusid 102 miljoni euroni ning põhivara kulum oli 68 miljonit eurot.

Metsandusse tehtud investeeringute maht oli 2023. aastal 102 miljonit eurot. Investeeringute ja lisandväärtuse suhe oli ligikaudu 47%, mis viitab kapitalimahukale tootmisstruktuurile, kus tootmisvõime säilitamine ja arendamine eeldab pidevaid kulutusi. 

Metsade puiduvaru vähenes 0,6%

Metsaarvepidamine käsitleb metsa varabilansi põhimõttel, kus vaadeldakse algseisu, aasta jooksul toimunud muutusi ja lõppseisu. 2023. aasta alguses oli Eesti metsade puiduvaru hinnanguliselt 504 miljonit tihumeetrit ning aasta lõpus 501 miljonit tihumeetrit. Metsade puiduvaru vähenes kokku ligi 3 miljoni tihumeetri võrra ehk ligikaudu 0,6%.

2023. aastal ületas puiduvarumine metsa netojuurdekasvu: metsamaalt varuti 11,6 miljonit tihumeetrit puitu, samas kui aasta jooksul lisandus (viie aastase perioodi keskmise juurdekasvu alusel) netojuurdekasvuna 9,1 miljonit tihumeetrit. Netojuurdekasv näitab metsa tegelikku kasvu, millest on maha arvatud looduslikud kaod – 2,4 miljonit tihumeetrit (puude loomulik suremus ja muud looduslikud kaod).

Lisaks varumisele ja juurdekasvule sisaldavad puiduvaru ja -vara bilansid ka tasakaalustavat kirjet, mis koondab arvestuslikud erinevused alg- ja lõppseisu vahel. Need tulenevad eelkõige mõõtmistest, mudelitest ja metoodilistest täpsustustest ning ei kajasta eraldiseisvat füüsilist protsessi metsas, vaid on bilansipõhise arvestuse tavapärane osa.

Eesti puiduvara nüüdisväärtus oli 2023. aastal 15,2 miljardit eurot 

Metsaarvepidamises täiendatakse füüsilist bilanssi rahalise arvestusega, mis näitab, millist majanduslikku väärtust metsa kasutamine ja kasv ühel aastal loovad. 2023. aastal oli metsavarumise  hinnanguline rahaline väärtus 541 miljonit eurot ning metsa netojuurdekasvu rahaline väärtus ulatus ligikaudu 383 miljoni euroni. 

Lisaks ühe aasta bilansilistele voogudele hindab metsaarvepidamine metsa ka pikaajalise majandusliku varana. Selleks kasutatakse puiduvara nüüdisväärtust, mis näitab, kui palju tänane kasvav mets võiks tulevikus majandusele väärtust luua, arvestades nii oodatavaid tulusid kui ka ajafaktorit. 2023. aastal kasvas Eesti metsade puiduvara nüüdisväärtus võrreldes eelneva aastaga 0,1%, suurenedes 15,1 miljardilt eurolt 15,2 miljardi euroni.

„Muutust mõjutasid mitmed tegurid, põhiliselt puiduhindade kõikumine. Kuigi füüsilistes ühikutes vähenes puiduvaru maht 504,1 miljonilt kuupmeetrilt 501,1 miljonile kuupmeetrile, siis rahalistes ühikutes puiduvara väärtus isegi veidi kasvas,“ tõdes Oras.

Metsade juurdekasvu osakaal puiduvarus oli 2023. aastal suurim Portugalis

Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat. Metsade juurdekasv on oluline näitaja kogu Euroopa Liidus, kuna see on seotud säästva metsamajandamise, biomajanduse arengu ja kliimaeesmärkidega. Metsaarvepidamise andmed võimaldavad hinnata juurdekasvu võrrelduna olemasoleva puiduvaruga.  

2023. aastal oli metsade netojuurdekasvu suhe puiduvarusse Euroopa Liidus riigiti väga erinev. Suurim juurdekasv võrreldes aasta alguse puiduvaruga registreeriti Portugalis (11,1%), millele järgnesid Taani (7,6%) ja Iirimaa (6,8%). Skaala teises otsas paiknes väikseima netojuurdekasvu suhtega Küpros (1,6%), millele järgnesid veidi kõrgemate väärtustega Eesti ja Bulgaaria (mõlemad 1,8%).

2023. aastal kasvas metsade puiduvaru võrreldes 2022. aastaga 17 Euroopa Liidu riigis. Suurimat kasvu näitasid Iirimaa (+3,6%), Taani (+3,2%) ja Küpros (+1,6%). Samal ajal vähenes puiduvaru mitmes riigis, sealhulgas Leedus (-1,8%), Tšehhis (-1,7%) ja Eestis (-0,6%).

Kliimaministeerium: metsamajandusest ja metsavarumisest sõltuvad mitmed olulised tegevusalad 

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro sõnul kinnitavad värsked andmed metsasektori suurt kaalu Eesti majanduses. “Koos puidu- ja mööblitööstusega ulatub sektori panus koguni 6–7 protsendini,“ märkis Parro. 

Parro sõnul on sektori tugevuse säilitamiseks vajalikud järjepidevad investeeringud. „Eesti on väga tugev puidu mehaanilises väärindamises, kuid konkurentsis püsimiseks peame looma täiendavat võimekust ka puidu keemiliseks väärindamiseks. See aitab meil praegu madalamalt väärindatud ühest ja samast tihumeetrist saada kätte märksa suurema lisandväärtuse,” rääkis Parro. “Samal ajal kui Eesti metsamaa pindala on stabiliseerunud, näeme mujal Euroopas kasvavat huvi uute metsaalade loomise vastu, et täita puidu abil kliimaeesmärke – see kinnitab meie valitud tee õigsust hoida ja targalt väärindada oma metsavara,“ lisas ta.

Metoodika ja taust

Metsaarvepidamine loob aluse edaspidiseks järjepidevaks analüüsiks, mis võimaldab jälgida metsa kui puiduvaru arengut ajas ning hinnata selle seoseid majanduse arenguga.

Metsaarvepidamine hõlmab keskkonnaagentuuri, riigimetsa majandamise keskuse ja statistikaameti ettevõtlusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamise andmeid. Metoodika valmis statistikaameti ja keskkonnaagentuuri ning teadlaste koostöös ning vastab Eurostati juhistele.

Alates sellest aastast avaldavad nii statistikaamet kui ka Eurostat metsaarvepidamise andmeid riikliku statistikana.

Tutvu Euroopa riikide metsaarvepidamise esimeste võrdlusandmetega.

Statistikaamet avaldab metsaarvepidamise andmeid kord aastas pärast Eurostati valideerimist. Detailsemad andmed ja metainfo on kättesaadavad statistikaameti andmebaasis. Vaata ka metsa valdkonnalehte.

Andmed on avaldatud 29.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock

Metsaarvepidamine – korduma kippuvad küsimused

Mis on metsaarvepidamine?

Metsaarvepidamine on statistiline raamistik, mis käsitleb metsa nii loodusvara kui ka majandusliku varana makromajanduslikus võtmes. Metsaarvepidamise raamistik ühendab metsade füüsilised näitajad (metsamaa puiduvaru, juurdekasv, puiduvarumine) vastavate rahaliste näitajatega (toodang, kulud, lisandväärtus). Metsaarvepidamise metoodika võtab toodangu ja lisandväärtuse arvutamisel arvesse ka kasvava metsa väärtust.

Mida tähendab metsaarvepidamises bilansimõtlemine?

Bilansimõtlemine tähendab, et metsa käsitletakse sarnaselt ettevõtte varadele: algvarule lisandub juurdekasv, sellest lahutatakse puiduvarumine ja kaod, tulemuseks on lõppvaru. Sama loogikat rakendatakse ka rahalises arvestuses.

Kuidas arvestatakse metsa juurdekasvu?

Juurdekasv põhineb keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri kordusmõõtmistel. Kasutatakse mitme aasta keskmisi, et vältida juhuslikke kõikumisi ja saada stabiilne pilt metsa arengust.

Kas metsaarvepidamine kehtestab raiemahte või piiranguid?

Ei kehtesta. Metsaarvepidamine on statistiline kirjeldus, mis annab aluse analüüsiks ja aruteluks, kuid ei sätesta piiranguid.

Milleks neid andmeid kasutatakse?

Andmeid kasutatakse majanduse ja keskkonna seoste analüüsimiseks, poliitikakujundamise toetamiseks, rahvusvaheliseks aruandluseks ning teadustöös.

Kas metsaarvepidamine asendab senist metsastatistikat?

Metsaarvepidamine ei asenda olemasolevaid metsastatistika allikaid nagu statistiline metsainventuur või raiestatistika, vaid koondab need ühtsesse bilansipõhisesse raamistikku. Selle eesmärk on siduda metsa füüsilised muutused ja majandusnäitajad terviklikuks arvestuseks.

Kas metsaarvepidamine näitab, kas metsamajandus on kestlik?

Metsaarvepidamine ei anna normatiivset hinnangut kestlikkusele, kuid võimaldab seda analüüsida. Bilansipõhine arvestus näitab, kas ja mil määral metsa juurdekasv katab raiemahu ning kuidas metsa varu ajas muutub, pakkudes andmelist alust kestlikkuse hindamiseks.