Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni.
Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba varasemalt harjunud internetti kasutama, liiguvad vanematesse vanusegruppidesse, tuues kaasa suurema digipädevuse ka vanemaealiste seas,“ põhjendas analüütik.
Piirkondlikult on interneti kasutamine hoogustunud Põhja- ja Lõuna-Eestis, maakondlikult enim Võru, Valga ja Hiiu maakonnas.
Iga teine internetikasutaja on AI-ga kokku puutunud
E-posti lugemisele ja sotsiaalmeedias osalemisele lisaks kasutavad inimesed aina enam internetipanga teenuseid. Analüütiku sõnul tarbib 92% internetikasutajatest pangateenuseid veebis ning kasutamisaktiivsus on ühtlane nii linnades kui ka maapiirkondades. „Ühelt poolt toetab seda teenuse mugav kättesaadavus, teisalt on ka pangad ise järjest enam suunanud kliente digitaalsesse keskkonda,“ kommenteeris Pärson.
Avalike andmebaaside ja registrite teenuseid on kasutanud ligi pooled internetikasutajad, mõneti aktiivsemalt on seda teinud maapiirkondade elanikud. 23% internetitarbijatest on esitanud avaldusi toetuste või hüvitiste saamiseks interneti kaudu.
Esmakordselt koguti 2025. aasta uuringuga infot ka tehisintellekti kasutamise kohta. Tulemustest selgus, et pea pooled Eesti internetikasutajad on tarbinud AI-lahendusi näiteks teksti kirjutamiseks, vastuste otsimiseks või sisu loomiseks. Linnades kasutab tehisintellekti veidi üle poole internetikasutajatest, maapiirkondades on osakaal mõnevõrra väiksem, kuid erinevus ei ole suur.
Tehnilised oskused peegeldavad digipädevuse üldist kasvu
Tehniliste pädevuste alla kuuluvad näiteks seadmete ja tarkvara kasutamine, seadistamine ning probleemide lahendamine. Uuringu tulemustel on oma arvutisse või mobiilsesse seadmesse iseseivalt tarkvara paigaldanud 56% vastanutest, tekstitöötlusprogramme on kasutanud 58% ning faile on ühest seadmest teise tõstnud 60% vastanutest. Suuri soolisi erinevusi tehniliste oskuste juures silma ei jäänud.
30% on kontrollinud internetis nähtu tõesust
Info kontrollimisel on märgata kriitilise mõtlemise kasutamist. Vastanutest 30% on kontrollinud näiteks uudiste portaalides või sotsiaalmeedias nähtud teabe tõesust. Vastanutest 27% on otsinud täiendavat infot või kontrollinud allikaid ning enam kui kümnendik on jälginud või osalenud internetis toimuvates aruteludes. Nooremad inimesed on aktiivsemad infoallikate kontrollimisel ja sisu usaldusväärsuse hindamisel.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete seas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Alates 2024. aastast kasutatakse valikuuringu kaalude arvutamiseks lisatunnuseid haridus ja rahvus. Lisatunnuste kasutamise eesmärk on lõppandmete täpsuse suurendamine.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)